Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
17sendise võla juhtum
Esmaspäeval potsatas mu postkasti elektronkiri Hansapangalt, kust ma olen võtnud eluasemeliisingu. ?Annan teada, et viimasest arvest on tasumata 0,17 krooni. Palun võlgnevus kustutada,? teatas haldur.
Küsimuse peale, kas võiksin 17 senti tasuda koos järgmise maksega, soovitas haldur seda mitte teha. Ma olen panga võlglaste nimekirjas, kust aga polevat hiljem näha, kas tegemist oli 17 sendi või 1000 krooniga.
Selge. Kui võlg, siis võlg. Kandsin summa internetipangas üle, tasudes 3 krooni ülekandetasu. Korraks küll käis peast läbi mõte, et läheks panka, tasuks 12 krooni teenustasu, kuid maksaks võla see-eest sularahas 20-sendisega ning nõuaks kolme senti tagasi. Protestiks või nii. Mind on kasvatatud teadmises, et oma õiguste ees seismisel ei tohi jaburusteni minna. Võla tasumiseks sellest üle kümne korra suurema tehingutasu sissekasseerimine on minu meelest hea tava mõistega vastuolus. Kuigi võlaõigusseadus näeb ette, et võlgnik kannab oma kohustuse täitmisega seotud kulud ise, on samas seaduses kirjas, et kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Antud juhul oleks see tähendanud viiviseintressi, mitte ?punasesse nimekirja? kandmise ähvardusel kohese maksmise nõuet.
Saan aru, et raamatupidamises on tarvis bilansiread sendise täpsusega klappima saada. Kuid kõike saab ju viisakalt ajada. Mina ei tea, miks puudub 2 miljardi kroonise aastakasumiga Hansapangal arvutiprogramm, mis näitaks ka võla suurust. Asi pole ilmselt rahas, vaid suhtumises. Paindlikkus jäägu väikepankade lõbuks.
Mõju, mida võlglaste nimekirjas olemine tähendab, selgub aastate pärast pangast finantseerimist paludes. Ja mitte ainult. Pangad ja mobiilifirmad on asutanud maksehäireregistri, kuhu juba on kantud üle 100 000 inimese. Ja kuigi räägitakse, et alla 500kroonised võlgnevused sinna ei lähe, pole mul selles kindlust. Hansapank ju võlasummadel vahet ei tee. Seega võib juhtum ? kuigi summalt nii tühine, et piinlik selle üle viriseda ? mõjult arvestatav olla. See on minu probleem. Tehes aga 17 sendilt üldistuse suurpanga käitumismallile, võib see ka sinu probleem olla.