Tööstuse paranenud olukord suurendas hõivet

25. veebruar 2004, 14:07

2003. aasta neljandas kvartalis jätkusid rahandusministeeriumi hinnangul tööturul positiivsed tendentsid - hõive suurenes ning tööpuudus vähenes.

Suur osa töötuid siirdus tööle tänu tööstussektori paranenud konjunktuurile ja tootmismahtude suurenemisele.

2003. aasta neljandas kvartalis fikseeriti hõivatute arvuks 602 500 inimest, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 14 000 inimest rohkem. H

õive suurenes kõige enam töötlevas tööstuses, tervishoius, veonduses-laonduses ning hotellides ja restoranides. Tööstussektoris suurenes hõive paranenud väliskeskkonna tulemusena, mille tõttu kasvasid tootmismahud.

Aktiivne ehitustegevus avaldab mõju paljudele töötleva tööstuse allharudele, ennekõike aga ehitusmaterjalide tööstusele.

Veonduses mõjus hõivele positiivselt transiidi taastumine.

Hotellide ja restoranide puhul avaldas mõju soodne turismi olukord ning uute hotellide lisandumine.

Soodsad arengud turismis mõjusid positiivselt ka tervishoiu hõivele läbi tervisekeskuste tegevuse.


Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenes neljandas kvartalis tegevusaladest hõivatute arv kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduses, kinnisvara- ja üürimistegevuses, põllumajanduses ning riigivalitsemises.

Kaubanduses on tiheda konkurentsi tulemusena paljud väikesed ettevõtted sunnitud oma tegevuse lõpetama. Samuti on tihe konkurents mõjunud hõivele negatiivselt kinnisvara- ja üürimistegevuses. Põllumajanduses avaldab mõju ebasoodne konjunktuur loomakasvatuses. Samuti on metsamajanduses endiselt langus seoses raiemahtude vähenemisega.

2003. aasta neljandas kvartalis oli tööpuuduse määr 9,3 protsenti. Tööpuudus vähenes kõikides vanusegruppides, kõige enam aga 25-49-aastaste hulgas, langedes eelmise aasta sama perioodi 11,1 protsendi tasemelt 8,5 protsendile.

Noorte kõrge tööpuudus leevenes 1,8 protsendipunkti võrra 17,4 protsendi tasemele. Samuti vähenes tööpuudus 2003. aasta neljandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kõikide piirkondade lõikes.

Kõige enam vähenes töötuse määr Kesk-Eestis ja Kirde-Eestis, mõlemal juhul peamiselt mitteaktiivsuse suurenemise arvelt. Samuti vähenes tööpuudus olulisel määral Põhja-Eestis ja ennekõike hõive suurenemise arvelt.

Mitteaktiivseid inimesi oli 2003. aasta neljandas kvartalis 383 600, mis on keskeltläbi sama arv kui eelmisel aastal samal ajal.

Piirkondade lõikes vähenes mitteaktiivsus suurel määral Lõuna-Eestis, vähenedes 7 800 inimese võrra ning peamiselt hõive suurenemise arvelt. Kirde-Eestis toimusid aga vastupidised muutused, kus hõive ja töötu staatusest liiguti mitteaktiivsusesse, mille tulemusena nimetatud piirkonnas mitteaktiivsete inimeste arv suurenes 6 500 inimese võrra.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing