Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uus turvaseadus puksib diletandid turult minema

Rando Tooming 26. veebruar 2004, 00:00

ASi Securitas Eesti arendusdirektori Lauri Lahteini sõnul avaldub uue seaduse kasulikkus ettevõtjatele ja teistele turvateenuste tarbijatele selles, et turult peaksid ära kaduma tegijad, kellel puudub teenuse osutamiseks vajalik ettevalmistus, vahendid ning tegevusriskide kate kindlustuse näol. ?See välistab edaspidi näiteks olukorra, kus klient on turvafirma süül kannatanud ja selle asemel, et kliendile kahjutasu maksta, kuulutatakse välja pankrot ning tehakse uus firma,? kirjeldas Lahtein.

Lahtein ütles uut seadust kriitilise pilguga vaadates, et vaevalt leidub seal ühtegi peatükki, millele esimesel võimalusel täpsustusi ei lisataks.

Falck Eesti juriidilise osakonna juhataja Alger Räpp sõnas, et turvaettevõtetele paneb uus seadus rohkem kohustusi punktides, mis puudutavad töötajate kvalifikatsiooni tõstmist koolitustega.

Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevdirektori Veiko Jürissoni sõnul hakati uut seadust ette valmistama juba 1997. aastal ning, vaatamata pikale eeltööle, võeti nüüdki vastu pisut kiirustades. ?Kui olime niikaua vanaga läbi ajanud, võinuks uut veel natuke menetleda, et kõik kitsaskohad läbi vaadata.? Ehkki 1. maist Eesti turvateenuste turgu reguleerima hakkavasse seadusesse tuleks mõningaid parandusi teha, hindas Jürisson tehtud töö siiski üldjoontes rahuldavaks.

Räppi sõnul tähendab ettevõtjate jaoks suurt muudatust see, et valveseadmestike paigaldamine mängib edaspidi suuremat rolli. Lähiajal peaks kehtima hakkava seaduse toel seni reguleerimata turg korrastuma.

Uue seaduse kohaselt peab edaspidi kõigil valveseadmeid paigaldavatel firmadel olema tegevusluba, mis välistab selle, et näiteks ?Peeter ja Ants? paigaldavad ?hea ja odava? valvesignalisatsioonisüsteemi, turvafirma lülitab selle enda keskusesse ja kui selgub, et süsteem on ebakvaliteetne või valesti paigaldatud, pole vastutajaid kusagilt leida. ?Alates 1. maist 2004. peavad kõik paigaldajad hakkama politseiametist luba taotlema. Ühtlasi karmistuvad nõuded seadmete kvaliteedile, sest valve alla võtmisel firmad edaspidi lihtsalt keelduvad igasugu rämpsu vastu võtmast,? kinnitas Jürisson.

Seni pidid turvaettevõtted iga valvatava objekti politseis registreerima, maist teatatakse neile ainult mehitatud valvega objektidest. ?See on vastastikuse infovahetamise koha pealt oluline, kuid tuleks ausalt tõdeda, et politsei kasutab praegu kogutud infot väga vähe,? väitis Jürisson.

Väga lähedalt puudutab Lahteini sõnul tavainimest uue turvaseaduse punkt, mis käsitleb korra tagamist avalikel üritustel. Uus seadus eristab valvetöötajat turvatöötajast. Valvetöötaja on 1. maist jõustuva seaduse järgi firmas alla nelja kuu töötanud isik, kellel pole turvatöötaja väljaõpet. Korraldaja tohib avalike ürituste turvamisel edaspidi kasutada meeskonda, kus on vähemalt 50 protsenti turvatöötajaid ja 50 protsenti valvetöötajaid. ?Lihtsamalt öeldes välistab see suurele hulgale tänavalt korjatud noormeestele juhutöö andmise võimaluse ning selle, et korda tagavad ilma elementaarse väljaõppeta isikud. Suurürituste külastamine muutub tavainimese jaoks turvalisemaks,? rääkis Lahtein.

Uue seadusega reguleeritakse täpselt Kaitseliidu tegevus. Turvaseadust ei kohaldata Kaitseliidule objektide puhul, mille valve ja kaitse on neile ülesandeks teinud kaitseväe juhataja. Edaspidi peab organisatsioonil, millel seni turvateenuse osutamiseks justkui seaduslik õigus oli, olema teenuse pakkumiseks tegevusluba ja vastava kutsekvalifikatsiooniga turvatöötajad.

Turvatöötaja võib edaspidi politsei võimkonda kuuluvaid funktsioone tööajal täita abipolitseiniku seadusega sätestatud ulatuses. ?Praegu kehtiv seadus selle millegipärast välistas. Abipolitseiniku staatuses turvatöötajale laienevad loomulikult abipolitseiniku õigused ja kohustused,? sõnas Räpp.

Teenuste osas peale juhtimiskeskuse pidamise punkti olulisi valdkondi juurde ei tulnud. Ehkki tänapäeva tehniliste võimaluste juures võiks juhtimisteenust pakkuv firma teenindada tervet Baltikumi, pole Jürissoni sõnul praegu reaalne, et keegi sellise pakkumisega turule tuleb, sest turvafirmad pelgavad siseinfo jõudmist konkurentideni. Juhtimisteenuse osutamine on muu maailma praktikas üsna levinud.

Uus seadus eristab selgelt valvetöötajat turvatöötajast. Valvetöötaja on töölepingu seaduse järgi neljakuulise katseajaga turvafirmasse tööle võetud isik, kellel puudub turvatöötaja kvalifikatsioon. Peale katseaja lõppu peab ta kvalifikatsiooni omandama või firmast lahkuma. Praegused turvaettevõtete valvurid, keda käsitleti seni turvatöötajana, peavad seega samuti läbima koolituse ja omandama turvatöötaja kvalifikatsiooni.

Valvetöötaja või turvatöötajana võib töötada vähemalt 19aastane põhiharidusega isik, kellel on Eesti kodakondsus või alaline elamisluba. Alla 21 aasta vana isik ei tohi täita isikukaitse, raha ja väärtpaberite veo ega avalikus kohas toimuva ürituse turvamisega seotud kohustusi.

Turvatöötajatele kehtivad kutseseaduse järgi kvalifikatsiooninõuded. Valvetöötajana võib tööle asuda peale 16tunnise esmaõppe läbimist, kvalifikatsiooni saamiseks vajalik turvatöötaja õpe kestab vähemalt 50 tundi ja turvajuhi õpe 80 tundi.
Allikas: Veiko Jürisson

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing