Riigikontroll: keskkonnareostuse likvideerimisel hajub vastutus

26. veebruar 2004, 12:11

Riigikontroll hindas, kuidas on korraldatud riigi tegevus, kui raudteel või maanteel toimunud õnnetuse tagajärjel tekib keskkonnareostus.

Audit näitab kolme peamist vajakajäämist - senisest paremini peab olema selgeks räägitud vastutus eri asutuste vahel, toimima omavaheline teavitamine ning õnnetuste likvideerimisse tuleb kaasata keskkonnaekspert, teatas riigikontroll.

Audiitorite hinnangul ei ole praegu ühest arusaama, millised on erinevate asutuste kohustused tekkinud reostuse likvideerimisel. Näiteks Päästeameti arvates peaks reostuse likvideerimise eest vastutama Keskkonnainspektsioon, samal ajal kui inspektsiooni arvates võiks likvideerimisega tegeleda päästestruktuurid. Samalaadseid arusaamatusi on Raudteeameti ja Maanteeameti puhul: esimene ei tea, millised on tema kohustused raudteel toimunud ulatusliku reostusõnnetuse korral, teise arvates peaks ulatusliku reostuse likvideerimist maanteel juhtima päästeteenistused.

Sellised määramatused ning ebakõlad asutuste funktsioonides võivad põhjustada riigile põhjendamatuid kulutusi, kui asi jääb koristamata või likvideeritakse reostust valesti. Näiteks jõudis Ääsmäel autoavarii tagajärjel mahavalgunud touleen põhjavette ning muutis sellega kasutuskõlbmatuks piirkonna kaevud.

Samuti näeb Riigikontroll vajadust kaasata iga reostuse likvideerimisse riiklik keskkonnaekspert, kes annaks likvideerimise korraldajale oskusteavet, kuidas konkreetse reostuse puhul likvideerimist efektiivseimalt korraldada. Praegu on praktika eksperdi kaasamise osas väga erinev: on juhtumeid, kus ekspert jõuab sündmuskohale päevi hiljem ja ka reostusõnnetusi, kuhu eksperti ei kaasatagi.

Eksperdi kaasamine aitaks vältida situatsioone, kus vale likvideerimis- või tõkestamistehnika tõttu levib reostus edasi või kahjustab maapinda. Reostuse likvideerimise eest vastutavates asutustes: Maantee- ja Raudteeametis ega omavalitsustes pole oskusteavet reostuse ohtlikkuse ja ulatuse määratlemiseks. Ka päästeteenistused ei hinda reostuse mõju keskkonnale ning neil pole ka vahendeid, millega määrata, millise keemilise ainega on tegu.

Kiire reageerimise eelduseks on õigeaegne info edastamine vastutavatele osapooltele, kuid ka selles osas esineb probleeme. Õigusaktidega on küll tagatud info jõudmine Päästeameti ja -teenistusteni, edasise infoliikumise suhtes aga kindlustunne puudub. On mitmeid juhtumeid, kus Keskkonnainspektsioon või kohalik omavalitsus on õnnetuse toimumisest saanud teada ajakirjandusest, või kus Raudteeametit või Maanteeametit ei ole nende vastutusalas toimunud õnnestustest alati teavitatud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing