Agendi kasutamine on soodsam otsekontakti loomisest

Hannes Vallikivi 27. veebruar 2004, 00:00

Just sel põhjusel tunneb rahvusvaheline kaubandusõigus kaubandusagendi instituuti ja reguleerib põhjalikult agendi teenuste kasutaja ning agendi vahelisi suhteid. Euroopa Liidus on juba 1986. aastal vastu võetud direktiiv, mille eesmärk on peamiselt agentide huvide kaitseks ühtlustada liikmesriikide vastavad reeglid. Enamus direktiivis sisalduvatest nõuetest on imperatiivsed, s.t nendest kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised ja üheski liikmesriigi kohtus kõrvalekalduvate lepingusätete alusel õigust ei saa.

Agendileping on tihti tähtajaline. Direktiiv näeb ette, et kui pooled tähtaja saabumisel jätkavad lepingu täitmist, muutub leping tähtajatuks ja seda saab üles öelda vaid etteteatamisega. Pooled ei või kokku leppida, et ülesütlemistähtaeg on lühem kui üks kuu, kui leping on kehtinud üks aasta, kaks kuud, kui leping on kehtinud kaks aastat jne. Liikmesriigid võivad kehtivusaega ja ülesütlemisperioodi siduda kuni kuue kuuni kuus või enam aastat kestnud lepingute puhul. Eestis on üle kolme aasta kehtinud lepingute puhul kohustuslik ülesütlemistähtaeg vähemalt kolm kuud, kuid mitte enam.

Etteteatamisperiood, ka siis kui pooled on kokku leppinud seadusega nõutust pikemas perioodis, peab olema kummagi poole jaoks ühepikkune. Seega ei saa käsundiandja päevapealt loobuda agendi teenetest, v.a kui selleks on kaalukad põhjused, mis eri riikides võivad olla erinevad. Ka müügimahu mittesaavutamine võib sõltuvalt jurisdiktsioonist olla piisav põhjus.

Sageli nähakse agendilepingus ette agendi konkurentsikeeld ka pärast lepingu lõppu. Tuleb arvestada, et taoline piirang peab olema kokku lepitud kirjalikult ja see ei või kehtida kauem kui kaks aastat pärast lepingu lõppemist. Piirang tohib kehtida vaid nende kaupade ja selle territooriumi või kliendigrupi kohta, mille osas oli sõlmitud agendileping.

Enamasti makstakse agenditasu komisjonitasuna, see tähendab, et tasu varieerub sõltuvalt vahendatud tehingute arvust või väärtusest. Direktiiv nõuab, et sõltumata poolte kokkuleppest makstakse komisjonitasu vahendatud lepingu täitmisel ostja poolt. Agenditasu tuleb maksta ka siis, kui ostja ei täida lepingut selle tõttu, et käsundiandja ise ei ole oma kohustusi täitnud. See tähendab, et müüja ei vabane agenditasu maksmisest, kui ta ise ei realiseeri müügilepingut. Komisjonitasu maksmine ei tohi toimuda harvemini kui kord kvartalis.

Agendil on õigus eritasule ja hüvitisele lepingu lõppemisel. Tal on õigus nõuda tasu selle eest, et ta on toonud käsundiandjale uusi kliente või olemasolevaid ärisuhteid oluliselt laiendanud. Tasu eesmärk on hüvitada tulevikus saamata jääv komisjon ja samuti kompenseerida konkurentsikeeldu. Liikmesriikidel on õigus täpsustada tasu maksmise kriteeriume, kusjuures tasu suurus võib olla kuni üks aastatasu, mida arvutatakse viimase viie aasta keskmisena või kui leping on kehtinud vähem kui viis aastat, siis kehtivusaja keskmisena. Tasule lisaks võib agent nõuda lepinguga tekitatud kahju hüvitamist, nt kui tal ei ole lõpetamise tõttu võimalik amortiseerida lepingu täitmisega seotud kulutusi. Mõlemal juhul peab agent suutma tõestada oma nõude põhjendatust ja hüvitise suurust. Käsundiandjal on võimalik maksmisest pääseda, kui ta tõestab, et lepingu lõpetamine oli õigustatud agendi jämeda rikkumisega. Direktiivis on reegleid, millest võib lepinguga kõrvale kalduda, kuid kui pooled ei ole seda teinud, peavad nad vastavatest sätetest juhinduma: nii on agendil õigus komisjonile ka siis, kui ta pole kauba müügiks ühtegi liigutust teinud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing