Disainimaa Eesti

Kuna välismaisel disainiturul väikeste ja tundmatute kaubamärkidega läbilöömine pole reaalne, olekski lahenduseks eri ettevõtjate toodangu koondamine ühtse kaubamärgi alla. 2002. aastal sündinud EST-designi kaubamärk ongi koostöös Eesti Sisearhitektide Liidu ja Disainerite Liiduga sel eesmärgil välja töötatud. Kaubamärk on küll juba mõnda aega olemas, kuid kahjuks pole EST-designi projekt seni täies hiilguses käivitunud. Kuid nõusoleku projektis kaasa lüüa on andnud kuulsad nimed ? Maile Grünberg, Martin Pärn, Eero Jürgenson, Tiina Mang jne.

EST-designi kontseptsioon on lihtne: koondada kokku erinevate Eesti tootedisainerite looming ning esitleda seda Euroopas ning miks mitte ka maailmas ühtse märgi EST-design all. Eestit kui disainimaad saaks tutvustada suurtel välismessidel ning kindlasti ka disainiajakirjades. Toote- ja interjöörikujundusega tunnustust pälvinud Eero Jürgenson rõhutab, et Eesti disaini välismaal propageerimise kõrval on sama oluline teha seda ka kodumaal.

Mööbliärimees ja EST-designi projekti hing Toivo Rande mainib, et kui ta avaldas kolm aastat tagasi Eesti disaini teemalise artikli Itaalia mainekas disainiajakirjas Interni, sai ta pärast seda kõnesid isegi Mehhikost. Huvi on äratanud ka Eesti tootedisainerite senised ühisnäitused nii Eestis kui ka välismaal ? näiteks 2002. aasta lõpul Helsingis disainifoorumil. Toivo Rande mainib, et Eesti disaini koondamine ühtse brändi alla ei taga kümnekordset müügimahtude suurenemist. Disaintoodete müük toimub ikkagi salongivaikuses, mitte 400 tooli või laua kaupa massostudena. ?Võlu on selles, et ühtse brändi alla koondudes on meil rohkem jõudu teadvustada, et Eesti on disainimaa. Siis saavad ka teised Eesti tootjad oma toodangut välismaal hõlpsamini ja kõrgema hinnaga müüa, sest Eesti toodetel on väärtus taga,? usub Rande.

Eesti disaini grand old lady Maile Grünbergi häälest on kuulda nördimust ja pisukest nukrust, kui ta kodumaa disaini hetkeolukorda püüab kokku võtta. ?Meil on tööstusi, kus tootedisainer saaks töötada, väga vähe. Disainereid pole tootmises vaja, seetõttu lähevad kunstiakadeemia lõpetajad tööle reklaamibüroodesse. Ausalt öeldes on olukord ahastamapanev,? lisab Grünberg ja nendib nõutult, et kuigi meie disainerid on tasemel, pole neil siin potentsiaali.

Grünbergi väitega, et Eestis on häid disainereid küll, nõustub valgusteid disainiv Tõnis Vellama. ?Head näited Eesti disainist on kahtlemata Martin Pärn ning Tarmo Luisk ? nemad määravad terve brändi näo,? räägib Vellama kolleegidest, kellest esimene teeb tooteid Thulemale ning teine disainib valgusteid 4ROOMi kaubamärgi ning Disainiarenduskeskuse egiidi all. Vellamale meenub veel üks hea näide disaini rakendamisest. ?Vannitootja Aquator edu põhineb 90% just disainil. Näiteks firma asutaja, juht ja disainer on seal ühes isikus,? iseloomustab Vellama Baltecost lahkunud Villi Pogga edukat ettevõtmist.

Järelikult ? silmapaistvat tootedisaini ning interjööridisaini leiab Eestist kerge vaevaga. Seda enam on kahju, et EST-designi projekt pooleteise aastaga käivitunud pole. Lootust selleks siiski on, sest praegu on majandusministeeriumi kaasabil loomisel ka disaini infokeskus ning ehk aitab see kaasa ka EST-designi projektil tuule tiibadesse saada.

Toivo Rande näiteks leiab, et infokeskuse kaudu võib Eestit esialgu välja reklaamida disainiteadliku maana, hiljem aga juba disainimaana. ?Maailmas on ju nii palju infot, et otsuseid tehakse brändide järgi, ning seetõttu peab ka Eesti end brändima. Ning miks mitte brändida Eestit disainimaana!? seletab Rande paljusõnaliselt ja emotsionaalselt, kuidas Eestit maailmas nähtavaks teha.

?Meil on küll olemas märk ?Welcome to Estonia?, aga keegi pole öelnud, milline see maa on, kuhu me inimesi kutsume. On väga halb, et ?Welcome to Estonia? projekt pooleli jäeti, oleks pidanud kas lõpuni minema või üldse mitte tegema. Kui Eesti ennast ei brändi, siis jääme me viienda järgu tegijateks,? kinnitab Rande.