Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestistki leiab mõnusa suusamäe
Paljude mäesuusakeskuste seast eristuvad kolm Lõuna-Eesti mäepaika, kuhu sõidetakse nädalavahetustel üle Eesti tervete peredega ning kuhu saabuvad lõunanaabrid lätlased bussitäite ja sõpruskondade kaupa.
Otse Otepää külje all asuv Väike Munamägi on pikkade traditsioonidega suusatamispaik. Suusahuviliste seas Munaka nime all tuntud keskus on üle elanud pankroti ja mõned aastad varjusurma, kuid praegu kosub uute omanike käe all ning on avatud kõigile külastajatele. Tõsi, päris algajatele võib vaade Munamäelt alla pisut hirmutav tunduda, sest mägi on üpris järsk ning pidurdamiseks tundub ülevalt vaadates ruumi justkui vähe olevat. Seevastu lumelaudurite ja ekstreemsemat sõitu armastavate hulgas on Munakas populaarne. Viimast hoolimata krõbedatest piletihindadest: päevapilet nädalavahetusel täiskasvanule 200 krooni, lastele ja pensionäridele 180 krooni. Mäesuusa- või lumelauakomplekti laenutus vastavalt 300 ja 350 krooni päev.
Kes soovib esimest korda rasked mäesaapad jalga sikutada, võiks ette võtta teekonna Kuutsemäele. Mägi asub Otepäält 14 kilomeetri kaugusel ning selleni jõudmiseks tuleb läbida uskumatult kurviline tee, mis keerutab ümber järvede ja maaliliste talukohtade. Kuutsemäe on hea koht algajatele, kuna siin on paar pikka ja lauget nõlva. Ainult et tuleb olla ettevaatlik, sest ?mäesuusapisikust? võib kergesti nakkuse saada. Nimelt avaneb mäelt kargel talvehommikul hingemattev vaatepilt ümberkaudsetele metsadele, mis meelitab järjest mäkke tagasi. Ja kui nüüd suusanõksu kätte saab, ongi mäesuusatamisest saanud sõltuvus.
Kui hommikuti asustavad suusatajad peamiselt Kuutsemäe laugeimat, Lilleoru nõlva, siis pärastlõunal minnakse ennast proovile panema juba teistele nõlvadele, mis on palju järsemad ja kiiremad. Üldse on mäel seitse erineva raskusastmega nõlva. Tõsi, kolm nõlva on sellised, et sinna ei ole võimalik teha kunstlund ning nende avamine suusatajatele sõltub täielikult ilmast.
Kuutsemäe puhkekeskuse tegevjuhi Peeter Ilmase sõnul kestab hooaeg Kuutsemäel tavaliselt aprilli alguseni. ?Lumeolude poolest võiks kauemgi sõita, kuid aprillis on juba kevad ja inimeste huvi suusatamise vastu kaob,? räägib ta. Nädalavahetustel on Ilmase sõnul mäel kõige rahvarohkem, siis on suusatamas tavaliselt 1000?1500 inimest. Nädala sees on vaiksem, siis on lahti ka vähem nõlvu ja piletki odavam.
Kellel omal vajalikku varustust pole, saab selle kohapealt laenutada. Rossignoli mäesuusakomplekti laenutus terveks päevaks maksab 300, lumelauakomplekti laenutus 400 krooni, laenutada saab ka murdmaasuuski. Päevapilet täiskasvanule maksab nädalavahetusel 190 krooni, kuni 12aastastele lastele 100 krooni ja alla 5aastased lapsed saavad sõita tasuta.
Kogenumat mäesuusatajat võiks meelitada Võru ?taga?, Tallinnast 280 km kaugusel asuv Kütioru mäesuusakeskus. Võrreldes Otepää mäesuusakeskustega valitsevad Kütiorus sportlikumad meeleolud. ?Kütiorgu tullakse rohkem ikka suusatama kui ennast näitama,? ütleb Võru Taluliidu turismikonsultant Aigar Piho. ?Rahvast käib Kütiorus vähem kui Otepääl, meil ei ole ka selliseid liftijärjekordi nagu seal.?
Lisaks väiksematele tõstukijärjekordadele on Kütiorus hinnadki veidi madalamad. Mäepileti hind sõltub kellaajast ja nädalapäevast, tippajal laupäeval ja pühapäeval maksab päev suusatamist täiskasvanule 150 ja lapsele 100 krooni. Alla 7aastased lapsed saavad sõita tasuta. Laenutada saab nii suuski kui ka lumelaudasid, päeva hind 300 krooni.
Hooaeg kestab ka Kütiorus aprilli alguseni, kuid inimeste huvi suusatamise vastu hakkab Piho sõnul juba märtsis raugema. ?Ei usuta, et kui Tallinnas juba vesi vuliseb, on siin kõige ilusam aeg suusatamiseks,? räägib Piho.
Mitte kaugel Kütiorust, Haanjas, ootavad murdmaasuusatajat heas korras suusarajad. Uhiuue Haanja suusakeskuse juurest saavad alguse 1, 3, 5 ja 10 kilomeetri pikkune suusaring, kusjuures 5 kilomeetrit on ka valgustatud radu. Haanja keskuse juures asuvas suusakeskuses saab keha kinnitada ning suusatama minnes jätta asjad lukustatavasse kappi hoiule.
Televiisorist Otepää MK etappi vaadanud ja spordikommentaatorite juttu Tehvandi ülikergetest suusaradadest kuulnud talispordiharrastajad võivad küll proovida Tehvandi kunstlumiseid radu, kuid pühapäevasõitja jaoks on rada raske mis raske. Tõusud panevad hinge kinni ja pärast esimest ringi on jalad tina täis. Sestap võiks mõnusa pühapäevase suusaelamuse otsijale soovitada hoopis Kääriku radu.
Käärikul on valida seitsme erineva pikkusega suusaraja vahel. Suusamatkaks sobib hästi 15 kilomeetri pikkune Kekkose rada, mis on nime saanud Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni järgi, kes siin nelikümmend aastat tagasi matkas ja kelle auks nüüd iga aasta märtsi esimesel pühapäeval nn Kekkose suusasõit korraldatakse. Tänavuaastane suusasõit toimub 6. märtsil.
Suusamõnude nautimiseks pole muidugi alati vaja sõita Lõuna-Eestisse. Mõnusad ja korralikud suusarajad asuvad Aegviidu kandis Tallinnast 50?60 km kaugusel Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses või Nelijärvel. Õhtupoolikul pärast tööd aga võib minna suusatama Nõmmele, kus Glehni lossi ümber tiirutav valgustatud suusarada on avatud hilisõhtuni.