Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lätis ja Leedus teine sammas palka ei söö

Raivo Sormunen 27. veebruar 2004, 00:00

Eesti jäi oma 2002. aasta teisel poolel käivitunud kohustusliku pensionisüsteemiga ajaliselt küll Lätile alla, kuid sellegipoolest on meie pensionisüsteem arenenud lõunanaabritest kiiremini. Seda tänu tugevale liitumistuhinale kui ka suurematele maksetele.

2001. aasta ehk esimese liitumisaasta lõpuks oli Lätis teise pensionisambaga ühinenud ligi 275tuhat inimest. Näiliselt suure aktiivsuse taga oli see, et pärast 1. juulit 1971. aasta sündinud inimestele oli liitumine kohustuslik ( Eestis on II sammas kohustuslik kõikidele peale 1983. aastat sündinutele). Vabatahtlike (ehk ajavahemikus 1951. aasta 2. juulist kuni 1971. aasta 1. juulini sündinud) inimesi liitus Lätis esimesel aastal vaid 26tuhat. Järgmine aasta oli liitumistempo Lätis passiivne, kuid 2003. aasta muutus teine sammas taas populaarseks. Seda just eelkõige vabatahtlike liitunute osas, keda oli aasta lõpuks süsteemiga liitunud 495tuhandest inimesest juba 138tuhat. Kokku on lõunanaabrite juures liitunud seega umbes kolmandik tööjõulisest elanikkonnast (Eestis ulatub vastav näitaja 60%ni). Erinevalt Eestist võivad vabatahtlikud liitujad ühineda teise sambaga ükskõik mis ajal.

2003. aastal muutus teise samba varade paigutamine Lätis võimalusterohkemaks.

Kuni möödunud aasta alguseni juhtis teise samba rahasid vaid Rahandusministeerium, kuid peale seda võisid inimesed valida oma pensioniraha valitsejaks sobiva pensionifondi. Sarnaselt Eestiga võib fondi aastas korra vahetada. Läti majanduslehe Dienas Bizness andmeil oli 2003. aasta lõpus Rahandusministeeriumi turuosa teise samba hallatavate varade mahu osas kukkunud 50,3%, kuna inimesed viisid oma raha pensionifondidesse üle. Inimestel on kokku valida 16 fondi vahel, mis lahterduvad: konservatiivseteks, balanseeritudeks ja aktiivseteks fondiplaanideks.

Kui Eestis saavad kõige agressiivsemad fondid investeerida aktsiatesse 50%, siis Lätis vaid 30%. Seetõttu jäigi kõige parema fondi tootlus möödunud aastal napilt 7% alla, samas kui Eestis näitasid parimad II samba fondid möödunud aastal üle 10% tootlust.

Leedus rakendus teine sammas 2004. aasta algusest. Teise sambaga liitumine on kõigile vabatahtlik ning liituda saab süsteemiga nagu Eestiski kord aastas.

Esimesel liitumisaastal ühines Leedus teise sambaga 441tuhat inimest ehk veerand tööjõulisest elanikkonnast. Aktiivusust võib pidada väga tugevaks, kuna valitsuse prognoos jäi tegelikkusele kogunin neli korda alla. Sel aastal oodatakse 300-400tuhande inimese lisandumist.

Erinevalt Eestist, kus inimesed on kõige enam soosinud kõige riskantsemaid fonde valisid Leedus esimeses liitumisvoorus konservatiivse strateegiaga fondi 64%, mõõduka strateegiaga fondi 35% ja suure riskitasemega fondi 1% liitujatest.

Lätis ja Leedus on teise sambaga liitumine märksa soodsam kui meil, kuna seal subsideerib riik teist pensionisammast täielikult. Erinevalt Eestist töötaja palga kallale ei minda.

Läti esimest (riikliku) kui ka teist pensionisammast rahastatakse täielikult töötaja poolt makstavast 20% suurusest sotsiaalmaksust. Kuni 2006. aastani liigub teise sambaga liitunu sotsiaalmaksust esimesse sambasse 18% ja teise 2% palgast. 2007. aastal suureneb teise samba osa esimese samba arvelt juba 4%, aasta hiljem 6%, 2009. aastal 8%ni. Alates 2010. aastast läheb nii esimese kui teise sambasse võrdselt 10% palgast.

Kuna Eestis liigub teise pensionisambasse 6% brutopalgast on Lätis teise samba mõjujõud tulevikus märksa suurema tähtsusega kui Eestis.

Leedus jäi sotsiaalkindluse maks pärast teise samba käivitamist 34 protsendi peale. 25,9% sellest läheb pensionide maksmiseks. Tööandja kannab raha riikliku sotsiaalkindlustuse fondi, kust see liigub personaalselt iga liitunu poolt valitud pensionifondi.

Pärast teise sambaga liitumist läheb inimese sotsiaalmaksust pensionifondi järk järgult kuni 2007. üha enam raha. 2004. aastal 2,5%, 2005. aastal 3,5%, 2006. aastal 4,5% ja alates 2007. aastast 5,5% suurune osa palgast. Sama summa võrra väheneb riikliku sotsiaalkindlustusvahenditesse minevate rahade maht.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing