Arvutitarvik võib olla võltsing

Anonüümseks jääda sooviv arvutivõltsingutega tegelev spetsialist Hewlett-Packardist (HP) saabub Riias toimuvale pressikonverentsile kui spioonifilmis ? hetk enne esitluse algust, suure kohvriga, arvatavasti otse lennujaamast. Ilmselt huvitaks tema loeng paljusid mustal turul äri ajavaid väikepoodnikke ning Venemaal ja Ukrainas pesitsevaid salatehaste juhte, kes proovivad võltsingud võimalikult vähe äratuntavaks teha. Just võltsingu ja originaali silmaga nähtavast vahest spetsialist Baltimaade ajakirjanikele räägibki.

Võltsingute avastamiseks on nüüd ka Baltimaad käsile võetud, sest aina rohkem tuleb ametlikesse esindustesse inimesi, kelle odav tooner või tint on ootamatult üles öelnud või kvaliteet alla igasugust arvestust.

Näitena on spetsialistil kaasas karp. Pealtnäha on see tavaline, kui aga kõrvale pannakse kalli laserprinteri originaaltooner, on vahe selge ? võltsing on trükitud kehvemalt ja hologrammkleepsud on lihtsalt sarnaste värvidega imiteeritud. Originaalkleeps karbil peaks erineva nurga alt värvi muutma sinisest roheliseni, võltsing on igast asendist vaadates lihtsalt roheline.

Rahvusvaheline piraattootjate võrk on üsna võimas, slaididelt näidatakse põrandaaluseid tehaseid, kus araabia rättides inimesed savionnides täidetud toonereid uute pähe karpidesse pakivad või kus Vene sõjatehastes võltstoodete kastid laialivedamist ootavad.

Nii nagu piraattarkvara vastu võitleb tarkvaratootjate assotsiatsioon, on arvutitoodete võltsijate vastu suunatud samuti ühine organisatsioon nimega ICCE, sest kõik maailma suuremad tootjad kannavad võltsijate tõttu kahju.

Arvutikaste või printereid võltsitakse harva, kõige levinum on toonerite ja tindipeade võltsimine, räägib võltsingutespetsialist. Kui turult osta 10 dollari eest Rolexi käekell, siis ostja tavaliselt teab, et tegu on võltsinguga. Kui aga ostetakse tavalisest mitu korda odavam printeritooner, siis tuntakse heameelt, et saadi odavalt, kuid võltsimismõte pähe ei tule. Arvutijupid on luksustoodetest odavamad, nii ei paista võltstoote hinnavahe eriti silma.

Kui BSA juba käib ettevõtetes piraattarkvara otsimas, siis peagi võivad kontoritesse ilmuda ka piraatriistvara kontrollijad. Esialgu küll arvutimüüjate kontoritesse. Võltsingu avastamisel konfiskeeritakse kogu tehnika, piraattootja kasum ning originaalitootja saamata jäänud kasum nõutakse välja, tehase omanik läheb aga mitmeks aastaks vangi, kirjeldab spetsialist karistusi. Venemaal leitakse aastas keskmiselt kaks piraattehast, nende omanikud lähevad kuni neljaks aastaks trellide taha. Spetsialisti sõnul on väga raske Venemaal tehaseid paljastada, sest need asuvad tavaliselt valvataval sõjaväe territooriumil.

Levinud nipp on osta kokku kasutatud printeritarvikuid, need täita, originaaltoote karpi panna ja mitu korda odavamalt maha müüa. Iseenesest pole printeritarvikute taastäitmine kuritegu, karistada aga saab siis, kui neid müüakse uue originaali pähe.

Pakend kas trükitakse ise või võetakse juba kasutatud pakend, mis kohendatakse uueks. Vanu pakendeid aga on leida raske, seega proovitakse põrandaaluses trükikojas ise trükkida.

Euroopas ja Aasias leiti mullu 400 000 võltsingut, enamik neist Venemaal, Poolas ja Ukrainas. Üllatuslikult on TOP 10 hulka sattunud ka Saksamaa ja Belgia. Tehaseid on kõige rohkem avastatud Türgis, Venemaal ja hiljuti ka Saudi Araabias. Baltimaades on leitud üksikuid tooteid, kuid nende tegelikku levikut pole veel uuritud.