Kaitsevägi tellis röövraide

Kaitseväe tellimusel tehtud röövraie toimus enne rahvusvahelist sõjaväeõppust Baltic Eagle 2002 sama aasta suvel. Metsa raius, vedas ja müüs Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), kes tellis töö oma lepingulistelt partneritelt eraettevõtjate hulgast.

Hinnanguliselt tekitas RMK 2?3 mln krooni keskkonnakahju, sest raius metsa, kus lageraie oli keelatud. Samuti raius RMK metsaseadusega lubatust kordades suuremal alal ja mahus.

Praegu on keskkonnainspektsiooni uurimine võimalike rikkumiste asjus soikunud. Inspektsioon ei suutnud eelmise nädala jooksul välja selgitada, miks uurimine katkes.

Sõjaväeõppuste tarvis raidetaotluse esitanud kaitseväe juhilt Tarmo Kõutsilt kommentaare saada ei õnnestunud, seda hoolimata kaitseväe pressiteenistuse lubadusest anda endast parim kommentaari saamiseks.

Ülemöödunud nädalal sündmuskohta üle vaadates selgus, et metsameeste sae ette oli jäänud kõik, mis kasvas, isegi raiuda keelatud kuusenoorendik.

Röövraie toimus raadamise sildi all, see on sarnane lageraiega, ent võib olla oluliselt suurema mahuga. Samas peab selleks olema detailplaneering kehtestatud ja maa sihtotstarve muudetud, mida polnud tehtud. Metsaseaduse tähenduses saab raadata peamiselt teede, kraavide ja elektriliinide alla jäävat metsa.

Metsaoksjonil maksab 27 hektari kasvava metsa raieõigus keskmiselt 2?2,5 mln krooni. Erametsaomanikule võinuks samasugune röövraie tuua hinnanguliselt kuni kolme miljoni krooni suuruse keskkonnatrahvi ning kolm aastat vanglat. Ka oleks eraettevõtja puhul trahvile lisandunud süüdistus dokumentide võltsimises ning maksudest kõrvalehoidmises. Nimelt läks kaitseväe korraldatud raie vastuollu metsa raiumise, vedamise ja müügi korraga, mis kohustab metsa müüjat, raiujat ja vedajat esitama metsa päritolu tõendava väljavõtte kinnistusraamatust või maakatastrist. Keskkonnaministeeriumi hallatud raie alla jäänud metsamaa on aga seni maakatastrisse kandmata.

Asjaosalised tippametnikud põhjendavad seaduserikkumist kooskõlastustega ning näitavad vastutajat otsides näpuga üksteise peale. Keskkonnaminister Villu Reiljan ütles: ?Siin pole midagi sensitiivset. Raadamisi tuleb Kuusalus veel.? Reiljan lausus, et enne Kuusalu polügooni detailplaneeringu kinnitamist toimunud raadamise eest vastutab tema eelkäija Heiki Kranich.

Kranich ütles, et raadamisega oli vaidlust, kuid tema mäletamist mööda jõudsid RMK ja kaitsevägi kokkuleppele. Sellisest kokkuleppest aga pole asjaosalistel jälge säilinud.

Kaitseministeeriumi avalike suhete juhi selgituste kohaselt pole kaitseväelased metsamehed, et teaksid, kuidas raiuda tohib. Valitsuselt oli luba olemas, keskkonnaministeeriumilt samuti ning RMK raius metsa maha.

RMK praegune peadirektor Ülo Viilup, kes oli raide ajal riigifirma Eesti Metsakorralduse juht, kinnitas, et alal pole säilitamist nõudvaid loodusväärtusi. Viilup selgitas eelmisel nädalal, et metsaseadus võimaldab ükskõik kui palju metsa langetada, kui sellega on nõus keskkonnaminister ja omavalitsus. Kuusalu vallavanem Herko Sunts ütles, et kui valitsus ja ministeerium olid juba nõus, ei näinud ta põhjust raiet keelata.

Praegu on kinnitamisel Kuusalu polügooni detailplaneering, mis kehtima hakates lubaks röövraide kõrval hinnanguliselt veel kaks korda sama palju metsa lagedaks raiuda.

- Metsaseadus Nooremate kui 100aastaste männi- ja kõvalehtpuupuistute, 80aastaste kuusikute ja 70aastaste kaasikute lageraie on keelatud.

Tegelikkus RMK raius 48?80aastast mändi, 20?50aastast kuuske ja 40aastast kaske. Raiutud metsa hulgas oli näiteks ligi 8000 kuuske, millel vanust vaid 20 aastat. Küpset metsa oli raadatud alal 2,5%.

- Metsaseadus Tulundusmetsa majandamisel ei tohi lageraielangi laius okas- ja kõvalehtpuu puistutes ületada 100 m ja langi pindala 5 ha, pehmelehtpuu puistutes 150 m ja 7 ha.

Tegelikkus RMK raius lagedaks hinnanguliselt 300 m laiuse langi, mille kogupindala oli 27,8 ha.

- Metsaseadus Kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali üleandmise seaduslikkust tõendavad väljavõte kinnistusraamatust, riigimetsal väljavõte maakatastrist.

Tegelikkus Keskkonnaministeeriumile kuuluv metsamaa pole seni maakatastrisse kantud, seega ei olnud lagedaks raiutud alal kasvanud metsa võimalik legaalselt raiuda, vedada ega müüa.