SAPA lihtsustab planeerimist

Linnaosavalitsustel, linnaametitel ja erialaliitudel on nüüd kaks nädalat aega omapoolseid ettepanekuid teha, kuu-poolteise pärast peaks linnavalitsus ettepaneku linnavolikogule esitama.

Tallinna säästva arengu ja planeerimise ameti (SAPA) arhitektuuriteenistuse direktori Arvo Rikkineni sõnul on plaanis detailplaneeringu algatamiseks lähteülesande koostamise ja kooskõlastamise staadium asendada eskiisiga, mis teeks juba algstaadiumis selgeks, kas sellele alale selliste mahtude kavandamine on üldse mõeldav.

?Eesmärk on teha keerukas protsess lihtsamaks,? ütles abilinnapea Peep Aaviksoo. ?Samas peame kindlustama, et me sellega riske ei suurendaks ja probleeme juurde ei tekitaks.?

?Koos detailplaneeringu algatamise taotlusega tuleb esitada ka skeem planeeringuga kavandatavast ? näidata ära plaanitavad ehitusmahud, hoonestusalad ja hoonete kõrgused,? ütles Rikkinen. ?Eskiis näitab ära, kas taotlus on üldse reaalne.?

Arhitektide Liidu esimees Margit Mutso leidis, et see samm on põhjendatud, kuna linnal endal sisulise tööga tegelev töörühm puudub. ?Lähteülesande koostamiseks minev aeg on olnud tõepoolest meeletu (umbes aasta), järjekorrad kasvavad ja ametkonnad on üle koormatud. Sisuliselt on aga linnapoolsed lähteülesanded olnud tihti formaalsed, mida planeeringu käigus sageli muudetakse. Linn ei jõua omapoolset terviklikku kontseptsiooni välja töötada, see jääb lõpuks ikka arhitekti teha. Paraku ei ole ta oma tegemistes muidugi vaba, mis tekitab ka konflikte,? lisas Mutso.

Arhitekt Katrin Koov arhitektuuribüroost Kavakava ütles, et lihtsustamine iseenesest on tervitatav. ?Praegu ei taha paljud arhitektid detailplaneeringuid töösse võtta, sest bürokraatia võtab kogu aja,? selgitas Koov.

Arhitekt Vilen Künnapu ütles samuti, et mida rutem, seda parem ja mida lihtsamaks, seda parem.

Põhiliselt Kalamajas vanade puumajade renoveerimisega tegeleva OÜ Asunik juhatuse liige Jaanus Hallik ütles, et praktikas on niimoodi juba aastaid tehtud. ?Kogenumad arendajad on juba lähteülesande saamiseks eskiisiga linnavalitsusse läinud ? kui sa tahad mingit piirkonda arendama hakata, siis sa juba tead ju, mida sa ehitama hakkad,? ütles Hallik.

Halliku sõnul võiks detailplaneeringute menetlemist lihtsustada protsessi läbipaistvus, et saab dokumendid sisse viia ja pärast helistada või internetist vaadata, kes asjaga tegeleb ja kui kaugel protsess on.

Arhitekt Katrin Koov näeb praeguse ettepaneku puhul ohtu, et säästva arengu ja planeerimise amet (SAPA) annab senisest veelgi enam vastutust linna arengu eest ära.

?Minu arvates peaks asi olema vastupidi ? selle asemel, et tellida arendajalt koos taotlusega juba planeeringu eskiis, peaks just lähteülesanne senisest põhjalikum olema,? ütles ta. See on praegu tema sõnul ainuke vahend linnal ruumilisi arenguid suunata, kuna SAPA ise detailplaneerimisega ei tegele. Uue korraga jääb SAPA puhtalt kooskõlastavaks organiks.

?Hirm, et linn annab ära järgmise positsiooni planeerimistegevuses, pole õigustatud,? väidab Tallinna abilinnapea Peep Aaviksoo.

?Kui arendaja peab enne algatamist oma probleemi süüvima, kulutama aega ja ka raha, jääksid olemata n-ö igaks juhuks algatamised, mida praegu on koostatud üle saja ja mis ootavad algatajat,? lisas abilinnapea Aaviksoo.