Suuromanik viskab väikeomaniku üle parda

ÄP 02. märts 2004, 00:00

Estiko suuromanik AS Rondam ? omanik reformierakondlane Neinar Seli ? on viimased kümme kuud tegutsenud selle nimel, et saada enda kätte kogu Estiko aktsiapakk. See on Selil Estiko juhi Ellen Tohvri kaasabil ka õnnestunud. Selil on ümmarguselt 95 protsenti Estikost, nii palju, et äriseadustik lubab tal väikeaktsionärid üle parda heita.

Äripäeva hinnangul on Estiko aktsiate üleminekul Neinar Seli kätte kahjustatud väikeaktsionäride huve. Seli tegevus näitab, et finantsinspektsioon ei tee oma tööd korralikult.

Inspektsioon, mis peaks jälgima, et raha- ja väärtpaberiturul toimuv oleks läbipaistev, turuosalised järgiksid seadusi ja head tava, ei liiguta kõverat kõrtki, kui suuromanikud tõmbavad väikeaktsionäridele mütsi silmini pähe.

Toimetuse andmeil on AS Rondam teinud keelatud ajal kuus tehingut Estiko aktsiaga, neist ühe tehingu koos Estikoga. Mullu 24. aprillil sõlmis Seli Estikoga optsioonilepingu Estiko aktsiate ostuks. Tegemist oli ajaga, mil Estiko esimese kvartali majandustulemused olid veel avalikustamata, mistõttu polnud ka ettevõtte nõukogu esimehel Selil õigust tehinguid teha. Lisaks sellele müüs Estiko Selile aktsiad turuhinnast odavamalt.

Enne 2003. aasta majandustulemuste selgumist läks Selil väga kiireks, et teha Rondami nimel ülevõtupakkumine kõigile Estiko aktsionäridele ja viia Estiko börsilt ära. Estiko majandustulemused tõotasid tulla parimad üle pika aja ning aktsionäridel oleks tekkinud võimalus saada oma kannatlikkuse ja lojaalsuse eest lõpuks ometi ka dividende. Seli on aga teinud kõik, et kasumit teistega mitte jagada.

Seli sihiteadlik tegutsemine ei saanud jääda märkamatuks ei börsile ega finantsinspektsioonile. Võib-olla oleme inspektsiooni suhtes ülekohtused, sest inspektsioon on uurinud Estiko ja Rondami tehinguid. Seadus keelab inspektsioonil anda teavet uuritavate asjade kohta. Ent väärtpaberiseadus ja börsi reglement keelavad otsesõnu keelatud ajal tehingute tegemise.

Ka börsilt lahkumine pole Estikole probleem. ?Estikol ei tohiks asjaajamises väga suuri takistusi ette tulla,? ütles toimetusele börsi juhatuse liige Jaanus Erlemann. Seega on Estiko peatselt avalikkuse silme alt ära ja kellegi sõna peale Seli seal ei maksa.

Estiko juhtum ei ole ainus, kus väikeinvestori huve on kahjustatud. Ühelgi korral pole finantsinspektsioon (ega tema eelkäija väärtpaberiinspektsioon) suutnud tõestada siseinfo kasutamist. Tõsiasi on ka see, et enamikku analoogseid juhtumeid hakati uurima alles pärast seda, kui ajakirjandus oli kõva lärmi löönud.

Kui inspektsioon ei suuda jälgida insaiderkontosid, seda, kas tehingud toimuvad keelatud ajal või mitte, kas pole tegu aktsia hinna või koguse anomaaliatega, siis võib teha järelduse, et meil tegelikult väärtpaberituru regulaatorit ei eksisteeri. Justkui elaksime röövkapitalismi ajastul, kus suured Selid askeldavad oma tahtmist mööda, väikeaktsionärid vaadaku ise, et oma varast sootuks ilma ei jääks. Tsiviliseeritud maailma naasta aitaks see, kui insaiderid deklareeriksid oma tehingud börsil. Nii tekiks parem avalik kontroll tehingute üle.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing