Moodulmaja valmib nelja kuuga

Eva Tammelo 03. märts 2004, 00:00

RTG projekteerimisbüroo projektijuht Alar Peedo selgitab, et moodulmaja ei ole näiteks kivimajast parameetrite poolest kehvem, küsimus on selles, mida inimene eelistab. ?Moodulmajade valik on suur, väga suurte majade puhul on probleemne ehk transport. Kui moodulid on tehases kokku pandud, siis ei sõltu maja kvaliteet ka ilmastikust.?

Moodul- ehk puitelementmaja on tehases toodetud seinamoodulitest ja katusefermidest ehitatud maja. ?Piltlikult öeldes koosneb moodulmaja detailidest, mis nagu legoklotsid ehitusplatsil kokku pannakse,? selgitab Päi ja Kivi Disaini OÜ juhataja Asso Kivi.

Puitelementidest maju ehitavad firmad kasutavad majadetailide valmistamisel erinevaid tehnoloogiaid. ?Meie tehas teeb seinapaneelid otsast lõpuni valmis, need tõstetakse platsil paika ja võib seest viimistleda. Maja on võimalik kokku panna ruumilistest osadest, nagu seda teeb Kodumajatehas. Samas on firmasid, kes majaelementide nime all müüvad lihtsalt tükkideks lõigatud laudu,? võrdleb Seve Ehituse ASi omanik Vello Enniste. ?Võimalusi puitdetailidest ehitada on palju. Turul paneb asja paika tagasiside, kas tellija jääb rahule ja soovitab firmat ka teistele. Kasutatavast tehnoloogiast olulisem on materjalide kvaliteet. Aga kui tellija soovib osa ehitusprotsessist oma jõududega läbi viia, peab ta täpselt teadma, millise valmidusastmega detaile ta soovib,? räägib Enniste.

Asso Kivi sõnul sobivad puitdetailid nii elumajade, ridaelamute, suvilate kui ka tootmishoonete ehituseks. ?Karkass, maja kandev osa, valmistatakse puit- või terastermoprofiilidest.

Metallprofiili valivad sageli kliendid, kes raha lugema ei pea. Puitkarkass pole nõrgem, aga puit on looduslik materjal ja tuleb arvesse võtta, et erineva niiskusprotsendi tõttu võivad puitdetailid natuke mängida.?

Puitelementidest maja soojusisolatsiooniks kasutatakse klaas- või kivivilla. ?Polüetüleenkilest auruisolatsioon paigaldatakse seintel moodulite sisepinna Gyproc-plaadi alla ja lael laeroovitise alla. Majakarpi saab püsti panna ka talvel, sest niiskus ja külm ehitustööde kulgu ei mõjuta,? räägib Kivi.

Maja välisviimistlus projekteeritakse tellija soovi järgi. Asso Kivi soovitab välisvooderduseks kasutada kivi või telliseid, mis kestavad kümneid aastaid. ?Puitvoodri omanikul tuleb arvesse võtta, et puit nõuab hooldust ning voodrilaudu tuleb värvida. Vähemalt maja alumisele osale võiks panna kivivoodri, sest halva hoolduse ja niiskete tingimuste korral võib puidumädanik mooduleid kahjustada.?

Maja projekti ja viimistluse määrab tellija. ?Meie majade laed on värvitud metallkarkassil plaatlaed. Katuseks on puitfermidel, puitroovitisel profiilplekk või kivikate. Vastavalt projektile ja tellija soovile võib majal olla nii viilkatus kui katuslagi,? räägib Asso Kivi.

Maja tüüplahenduste puhul on arvestatud vee- ja kanalisatsioonitorustiku paigaldamist maja piirides. Küttena võib kasutada näiteks kamina baasil õhkkütet, magamistubades aegreleel radiaatorit, sanitaarsõlmedes põrandakütet. Samuti võib majja panna keskküttekatla või ehitada ahjud.

Siseviimistluse võib klient tellida ehitajalt või teha ise. ?Varem soovisid kliendid rohkem otsast lõpuni valmis maja, nii-öelda võtmeid kätte. Nüüd on populaarseks muutunud ka isetegemine või pooliku viimistlusega maja, kus esimene korrus on viimistletud ja teine korrus viimistlemata,? kirjeldab Kivi.

Mõnest firmast saab tellida vaid projekti ja detailid ning teha ehitustööd oma kätega. Paljud pakuvad ka variante, kus osa töid jääb kliendi, osa firma hooleks.

  • Asso Kivi, Päi ja Kivi Disaini OÜ:
    Moodulmaja eeliseks kliendi jaoks on kiirus. Kuna vabrikus valmistatud maja pannakse ehitusplatsil vundamendi peale üles, saab maja kätte juba nelja kuuga.

Lühikese monteerimisaja tõttu on moodulmaja ka suhteliselt odav ? meie hinnad algavad ühepereelamu puhul 550 000 kroonist. See sobib ka noortele peredele või siis vanematele paaridele: müües korteri maha, saab enam-vähem sama summa eest soetada saunaga maja. Eestlase silmis pole puit- või metallkarkassiga maja millegipärast nii usaldusväärne kui kivi- või betoonmaja. Tegelikult on moodulmaja niisama tugev, kui majja ei pääse ülemäärast vett ja niiskust. Samasuguseid maju on Norras ehitatud juba üle saja aasta.

  • Vello Enniste, Seve Ehituse AS:
    Diskussiooni, kuidas täpselt nimetada erinevat tüüpi kokkupandavaid maju, pole Eesti ehitusturul toimunud. Igaüks nimetab reklaami huvides oma toodangut isemoodi. Seepärast ei saa kindlalt öelda, milline ehitis on moodul-, milline pakettmaja ja milline lihtsalt puitelementidest.

Kui klient tellib ?võtmed kätte? maja, siis pole tema jaoks mitte mingisugust vahet. Hea oleks, kui saaks kasutada ka projekteerija abi, sest tüüplahenduste seas ei pruugi sobivat leiduda. Meilt on võimalik tellida ka individuaalprojektiga, ehkki detailidest valmistatud elamu.

Rusikareegel on, et mida väiksem ruutmeetrite arv, seda kallim tuleb maja maksumus, sest kohustuslikud elemendid, näiteks köök ja saun, on olemas igal majal.

  • Jaana Viin, Äripäeva Kinnisvarateatmiku toimetaja:
    Meie elame moodulmajas. Nüüd saab uues kodus täis aasta ja oleme rahul, sest siiani pole küll mingeid probleeme esile kerkinud. Hea on see, et maja hoiab hästi sooja, ühest radiaatorist piisab, kuigi ruumid on suured.

Hea, et maja sai ruttu valmis: alguses nägime tühja krunti, aprillis hakati ehitama ja juulis kolisime juba sisse. Valisime ?võtmed kätte? lahenduse ? sobivad toonid, põrandaplaadid jms valisime loomulikult ise.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing