Põrandakütet saab parandada

Viga võib olla kas termostaadis või küttekaablis. Kui termostaadi signaaltuled (punane tuli tähistab tavaliselt kütmist ja roheline seda, et soovitud temperatuur on saavutatud) töötavad, tuleks mõõta, kas punase tule põledes jõuab pinge (220 V) küttekaablile. Kui küttekaabli otstele pinge ei jõua, on viga termostaadis. Termostaati saab üldjuhul remontida. Ka juhul, kui termostaat tuleb vahetada, pole asi kuigi hull, sest termostaadi vahetus ei ole eriti keeruline ega kulukas.

Kui külma põranda ja pealekeeratud temperatuuri korral põleb roheline tuli, on viga tõenäoliselt anduris, mis tuleb sel juhul välja vahetada.

Keerulisem on lugu siis, kui termostaat töötab korralikult, aga põrand on ikka külm. Sel juhul tuleks kõigepealt mõõta küttekaabli takistust.

Kui küttekaabli takistus on normi piires (sõltuvalt võimsusest paarikümnest mõnesaja oomini), on soojakaod ruumist suuremad kui küttekaabli poolt genereeritud soojus.

Suvel võib sellise põranda temperatuur olla isegi mõnus, aga talvel tekib mulje, et põrandaküte enam üldse ei tööta. Siis saab abi lisasoojustamisest või ruumi lisaküttekeha paigaldamisest.

Kui küttekaabli takistus on väga suur või lõpmatu, on küttekaabel katki.

Kui me teame vigastuse kohta, näiteks oleme puurinud põrandasse millegi kinnitamiseks augu, saame seda koha lahti võttes küttekaabli ära parandada, kasutades küttekaabli paranduskomplekti. Siis pääseb vaid plaadi või paari asendamisega põrandal.

Kui rikke koht on teadmata, tuleb pöörduda firma poole, kes otsib vigastatud koha põrandas täpselt üles ning parandab vea.

See töö on suhteliselt kallis ja maksab tuhande kuni paari tuhande krooni ringis.

Kui tegemist on tootjapoolse veaga, tasub paranduse eest kehtiva garantiiaja korral tootja, paigaldusvea puhul aga ehitaja.

Toimetus ootab ehitusrubriigi lugejaküsimusi e-postile [email protected] või [email protected]

Autor: Vahur Parve