Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tallinna Sadam ? firma nagu orkester

Lisaks elamu- ja kontoripiirkondade arendusele laiendab Tallinna Sadam oma tegevust veelgi ja hakkab tegelema veel Tallinna ringtee raudtee ehituse ning saartevahelise praamiliikluse opereerimisega.

?Kinnisvaraarendusest teenitav tulu oleks võrreldav sadama tänaste sissetulekutega,? ütles Tallinna Sadama turundusjuht Erik Sakkov. Sadamal on suured maatükid Tallinna kesklinnas ja Muugal.

Reisisadamate ümber mere ääres ootab arendamist 15 hektarit, kuhu kerkiksid kortermajad ja kontorid. ?Selles piirkonnas on maa ruutmeetri hind mitu tuhat krooni,? ütles Sakkov.

Arendustegevuse alustamine seisab Tallinna linnavalitsuse taga, kes pole eraldanud planeerimisluba ega kinnitanud detailplaneeringut.

Muugal kujundab Tallinna sadama 60 hektarile tööstusparki, kus tehaste rajamiseks on ette valmistatud kommunikatsioonid.

Tallinna Sadam jääks maade omanikuks ja raha teenitakse hoonestusõiguse müügist piiratud ajaks ehk 36 kuni 99 aastaks. ?Meie planeeriks ja tsoneeriks, sellele järgnev koostöö eraettevõtjatega oleks iga projekti puhul erinev,? ütles Sakkov.

Tallinna Sadam kavatseb otsida kinnisvaraarendajad maatükkidele, millel pole otsest seost kaubavoogude vahendamisega.

?Tahame teha midagi sellist, mis ka meie lastele raha teeniks,? ütles Erik Sakkov.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen ei laida Tallinna Sadama plaane. Tema hinnangul on peamine, et projektid oleksid kasumlikud.

Tallinna Sadam on viimane riigile jäänud suur infrastruktuuri ettevõte, mille kraesse on lükanud riik mahukaid sama valdkonda puudutavaid projekte.

Viimastel kuudel on Tallinna Sadam saanud majandusminister Meelis Atonenilt ülesandeid, mis pole otseselt seotud kaubavooge vahendamisega läbi riigile kuuluvate sadamate. Sadam hakkab ehitama raudteed ja opereerima praamiliiklust.

Veebruaris sai Tallinna Sadam ülesande hakata sügisest opereerima saarte ja mandri vahelist praamiliiklust. ?Kompetents, inimesed ja võimalused on sadamas olemas,? ütles Meelis Atonen.

Otsus sündis olukorras, kus riigi iga-aastane toetus erafirmale Saaremaa Laevakompanii praamiliinide ülalpidamiseks hakkab lähenema 100 miljonile kroonile ja eelmise aasta lõpus korraldatud konkurss praamiliikluse operaatori leidmiseks ebaõnnestus.

?Meie ülesanne on jälgida, et sadama kasumlikud funktsioonid ei hakkaks doteerima kahjumis valdkondi,? ütles Tallinna Sadama turundusjuht Sakkov.

Endine majandusminister Liina Tõnisson: ?Kuidas saab minister kohustada äriühingut, kelle eesmärk on teenida kasumit, hoidma pileti hinda mingil tasemel??

Tõnisson juhtis tähelepanu asjaolule, et operaatori leidmiseks oli välja kuulutatud konkurss, kus Tallinna Sadam ei osalenud, ja ühistranspordi seadus ütleb, et raudtee, maantee, veetee ühistranspordi teenused antakse välja hankekorras. ?Seaduse järgi ei saa majandusministeerium anda korraldust, rääkimata sellest, et tegemist on turu solkimisega,? ütles Tõnisson.

Möödunud aasta lõpul sai sadam ülesandeks korraldada Tallinna ringtee raudtee ehitust, mis viiks kaubaveosed Tallinna südamest mööda Paldiskisse.

Projekti teostudes täies mahus Arukülast Saeni kujuneks selle maksumuseks miljard krooni. Odavama võimalusena kaalutakse ka lühema raudteetrassi ehitamist Männikult Sauele.

17. detsembril sõlmisid Tallinna Sadam, raudteeamet ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium elluviimislepingu, millega Tallinna raudtee ümbersõidu lõppkasutajaks saab Tallinna Sadam ja see läheb sadama bilanssi.

Endine majandusminister Liina Tõnisson ütles, et suhtub Tallinna Sadama raudtee ehitusse mõistvalt. ?Sadamale on eluliselt vaja ühendust Paldiski sadamaga ja seega on tegemist põhitegevuse edendamisega,? ütles Tõnisson.