Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Müüdid arvutirendi kallidusest on alusetud

Margo Luberg 04. märts 2004, 00:00

Skandinaavias ja Kesk-Euroopas renditakse aga täna 35% kõigist soetatavatest lauaarvutitest, Põhja-Ameerikas üle 60%, Eestis ainult 10%. Eestis on levinud müüdid, mis rentimist ebasoodsaks peavad. Proovime neid lähemalt uurida ja ka ümber lükata.

See hirm on pärit 5?7 aasta tagustest aegadest, kus üldine intressitase Eestis oli väga kõrge, ulatudes kuni 20 protsendini aastas. Kuna IT-tehnika väärtust tagatisena peetakse nõrgemaks kui muud ? autod, kinnisvara, tootmisseadmed ?, siis lisas ka see veel täiendava riskimarginaali kliendile pakutavale intressimäärale otsa.

Tänaseks on aga üldised intressimäärad oluliselt langenud ja ka IT-seadmete finantseerimisel kasutatakse samas suurusjärgus intressimäärasid, mida rakendatakse kodu- või autoostu puhul.

Üheks suurimaks mureks on kujunenud puhtpsühholoogiline asjaolu, et rentimise korral ei saa rentnik automaatselt vara omanikuks. Rendiperioodi vältel tasutakse rendimakseid, mis kokku arvestatuna jäävad ehk veidi alla rendivara ostuhinna, kuid omandust siiski ei teki ja rentnikul tekib küsimus: kas olen siis lihtsalt õhu eest maksnud?

Tegelikult oleks rentniku seesugune küsimus vägagi arusaadav juhul, kui tegemist oleks kas korteri, maja või autoga. Arvutustehnikat eristab nendest varadest turuväärtuse väga kiire langus kasutamisaja vältel ? tavalise PC turuväärtus langeb esimese kasutusaasta jooksul 40?50%, järgneval veel 25?30% ning kolmanda-neljanda kasutusaasta lõpuks on algselt suuri summasid maksnud tehnika väärtus kõigest 0?7% ostuhinnast. Seega võttes arvesse, et kasutatud arvuti realiseerimine kätkeb endas ka teatud kulusid (tööaeg, transport, laopind), ei ole arvutustehnika omamises peale hea omanikutunde mitte midagi majanduslikult põhjendatut. Siit ka lihtne kalkulatsioon: kui rentimise puhul piirduvad kulud ligikaudu vara soetusmaksumusega, siis omamise puhul juba ületavad seda.

Arvutite ja kogu IT-tehnika hulk on erinevates ettevõtetes ja asutustes erinev, see võib kõikuda ühest mitme tuhandeni.

IT-seadmete ostud on enamasti aasta peale jagunenud vastavalt sellele, millal on tarvis vana tehnikat välja vahetada või kui palju uusi töötajaid lisandub. Sellest tulenevalt on tõepoolest tülikas teha iga ostu korral uut suhteliselt paksu rendilepingut ? kulutab aega ja raha.

Probleemi vältimiseks on rendileandjatel juba aastaid kasutusel nn avatud rendilepingu vormid, millesse uute ostude lisamine ei ole tülikas ning mis toimub interaktiivselt (kasutusel on veebipõhised riistvara soetamise ja rendilepingu haldamise võimalused).

Rentniku ainsaks mureks on valida välja sobiv tehnika ja teavitada sellest rendileandjat.

Samuti saab rentnik internetist pidevalt ülevaate renditavast tehnikast, rendimaksete suurusest ning teistest rendilepingu olulistest detailidest.

Seega võib suhteliselt kindlalt öelda, et IT-tehnika rentimisega seotud hirmul ei ole faktilist tõepõhja all.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:14
Otsi:

Ava täpsem otsing