Venemaa loodab siseriiklikule kapitalile

Suurem osa maailmast näeb Vladimir Putini juhitud Venemaas uusautoritaarset re?iimi, mis toetub riigi poolt juhitavale kapitalismile domineeriva bürokraatia ja ebaküpse tsiviilühiskonnaga.

Toore võimu mõttes on Venemaa endisest Nõukogude Liidust kindlasti kehvem. See on Venemaa, mis ei ole võimeline Läänega integreeruma ega ole sellest ka huvitatud.

Olgugi nõrgenenuna, peab Putini Venemaa ennast suurriigiks. Valitsev eliit keeldub Venemaa muutmisest USA nooremaks partneriks või Lääne tähtsusetuks osaks.

Seega ei pea Putin tihedamaid sidemeid Läänega ideoloogiliseks vajaduseks, vaid Venemaa majanduse nüüdisajastamise abinõuks. Suhetes USA ja ELiga soovib Putin Venemaa staatust võimendada.

Venemaa liidrid ei oota enam Läänelt abi. Arvamuse, et välisriigid tulevad Venemaad päästma, on asendanud eneseabi. Välisinvesteeringuid nähakse siiani ihaldusväärsetena, kuid mitte keegi ei pea nende ligimeelitamist enam esmatähtsaks. Venemaad arvatakse toetuvat siseriiklikule kapitalile.

Samasugune mõtteviis kehtib sõjalis-strateegilistes tegevustes. Kuna USA hindab ainult tugevaid partnereid, moderniseerib Venemaa riigivõimu komponente, mis muudavad selle Ühendriikidega võrreldavaks, eriti tuumaarsenali osas.

Venemaa liidrid on veendunud, et Venemaa on suurvõim, mis küll praegu peab tegutsema regionaalselt. Selle strateegia peamiseks eesmärgiks on lähitulevikus Venemaa mõjuvõimu taastamine endistes liiduvabariikides.

Kutsugem seda strateegiat ?Operatsioon SRÜks?. Venemaa soovib muutuda SRÜ jaoks majanduslikuks magnetiks. Majandusliku toetuse eest nõuab Kreml poliitilist lojaalsust. Selle lojaalsuse kriteeriumid on üsna lihtsad: osalemine Venemaa juhitavas julgeolekutöös ja kolmandate poolte ? USA, ELi, Hiina või Türgi ? liigse mõju elimineerimine SRÜ riikides.

Kokkulepped SRÜ valitseva eliidiga muutuvad ?Operatsioon SRÜ? rakendamise peamiseks vahendiks. Selleks on vaja aidata Venemaa pooldajate rühmitusi ja järk-järgult nõrgendada ja neutraliseerida Lääne pooldajaid.

Integratsioon Läänega ei ole SRÜ riikide jaoks enamasti võimalik. Suur osa nende riikide eliidist tunneb ennast ebakindlalt, kuna nad haarasid võimu ja said rikkaks väga kiiresti.

Venemaal tekivad selle strateegia elluviimisel probleemid. Putini 2003. a katse panna president Bush tunnustama Venemaa ?erihuvisid? endises N. Liidus kukkus läbi.

Putin ei anna aga alla. Ta peab enda eeliseks seda, et Ühendriigid on terrorismi ja massihävitusrelvadega võideldes, Lähis-Idas ümberkorraldusi tehes ja Hiinat ohjeldades liiga hõivatud.

Venemaa aktiivsus SRÜs tähendab ka otsest konkurentsi Euroopa Liiduga. Kui Kreml kasutab jõudu oma regionaalse hegemoonia kehtestamiseks, võib Euroopa Venemaad jälle julgeolekuohuna näha, mis viib külma sõja taaselustamiseni.

Autor: Dmitri Trenin