Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Gunnar Okk
- 4. märts 2004 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Kas hakkame Eestis tarbima tuumaelektrit?
Kui veel mõni aasta tagasi kuulutasid mitmed riigid, et sulgevad oma vanad tuumaelektrijaamad, siis tänaseks ei ole olulisi sulgemisi olnud ja riigid otsivad pigem võimalusi vanade tuumajaamade pikemaks käigushoidmiseks.Sealjuures on mitmed riigid eesotsas Soomega alustanud hoopis uute tuumajaamade ehitamist ja teisedki kaaluvad tõsiselt, kas mitte minna sama rada. Selline kursimuutus on tingitud tehnoloogia arengust, mille tulemusel muutub tuumaenergeetika ohutumaks ja töökindlamaks.Kuna tuumajaam ei eralda kasvuhoonegaase, siis annab selle ehitamine riigile võimaluse täita ka Kyoto protokolliga võetud kohustusi. Samuti on tuumaelektri eeliseks väikesed käitamiskulud, kuigi esialgsed investeeringud tuumajaama rajamiseks on kordi suuremad kui sama võimsusega põlevkivijaamade ehitamiseks.Meie peame tuumajaama rajamist vaatama mitte pelgalt Eesti, vaid kogu piirkonna kontekstis. Ainult Eesti vajadusi arvesse võttes ei ole tuumajaama ehitamine praegu mõistlik, sest majanduslikult konkurentsivõimeliste tuumareaktorite ühikvõimsused on vahemikus 1000?1600 MW, mis on Eesti jaoks selgelt liiga suured.Tuumaenergeetika rajamisele Eestis olukorras, kus meie lähinaabruses on mitu tuumaelektrijaama, on raske loogilist põhjendust leida. Tuumaelektrijaama ehitamise kahjuks räägivad muudki põhjused ? riigi esimene tuumaelektrijaam on 20% kallim kui järgmine, tuumaenergeetikaga alustamine tähendab uute ametkondade loomist, Eestis puudub vajalik infrastruktuur, oskusteave ja seadusaktid.Tuumaenergeetikaga alustades peaks Eesti alustama ka selle ala spetsialistide koolitamist, kusjuures täna peaksime eriala õppejõud välismaalt tooma. Samuti oleks vaja luua mitmed tuumaenergeetika järelevalvega tegelevad ametkonnad.Tänu tehnoloogia arengule vähenevad tulevikus tuumaelektrijaamade ühikvõimsused ja pole välistatud, et tulevikus leidub ka Eestile sobiva ühikvõimsusega (200 MW) ja majanduslikult konkurentsivõimelisi tuumareaktoreid. Aga me ei saa seada oma tänaseid otsuseid sõltuvusse veel aset leidmata tehnoloogia arengust.Täna võib Eesti kaaluda osalemist Ignalina uue tuumareaktori ehitamises, kui leedulased peaksid otsustama uue reaktori ehitamise kasuks.Veel ei ole Leedu langetanud otsust uue tuumajaama ehitamise kasuks ega kahjuks, sest teadlased alles uurivad Leedu tuumaenergeetika jätkamise majanduslikke, tehnoloogilisi ja sotsiaalseid aspekte. Peale selle ei ole täna veel selge, kas Ignalina teine reaktor ikka suletakse aastaks 2009. Leedulased võitlevad praegu aktiivselt selle eest, et Ignalina teine reaktor saaks töötada vähemalt 2017. aastani.Enne kui EE saab üldse reaalselt hakata kaaluma osalemist Leedu uue tuumareaktori ehitamises, peavad leedulased langetama otsuse tuumaenergeetikaga jätkamise suhtes. Täna kehtiv Leedu riiklik energiastrateegia, mis annab suunad ka Leedu elektritootmisele aastani 2020, ei näe tuumaenergia kasutamist ette.Kriitiline tegur Leedu tuumaprojektis osalemiseks on Leedu koostöövalmidus. Praegu jääb mulje, et Leedu ei ole mõistnud lähinaabrite osalemise olulisust Ignalina jätkamises või uue tuumajaama projektis.Samas on Leedu enda tuumajaama ehitamine oluliselt tõenäolisem, kui selles osalevad ka Eesti ja Läti. Leedu senine valmisolek Eestiga koostööd teha ei ole just silmatorkav, nagu me peame kahjuks tõdema oma kogemuse põhjal Leedu jaotusvõrkude erastamisel.- Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Uus linnavõim vahetas välja Tallinna Hambakliiniku nõukogu ja juhi
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.