Lattelekomi ümber uued pinged

Eile arutas kokkulepet Läti Seimi erakorraline istung, kus ametist lahkuv peaminister Einars Rep?e väitis, et teisipäeval saavutatud kokkulepe aitas ära hoida ?grandioosse afääri firma erastamise ümber?, vahendas agentuur LETA.

Rep?e ei välista, et see võis olla üks tema valitsuse kukkumise põhjusi. Analüüsides lepingu sõlmimisele järgnenud kriitikat, ütles ta, et see on kantud soovist ?Lattelekom ärastada ja odavalt maha müüa?.

Lepet on kõige teravamalt kritiseerinud Läti uue valitsuse peaministri kandidaat Indulis Emsis ja tema Roheliste ja Talunike partei, kahtlustades, et kiirustades sündinud lepe ei ole Läti riigi huvides. Samuti ajaleht Neatkriga Rita Avize, mille taga on Ventspilsi linnapea Aivars Lembergs.

Rep?e sõnul teeb kokkuleppe vastastele kõige enam muret see, et TeliaSoneral säilib eelisõigus Lattelekomi riigile kuuluvate aktsiate ostmiseks. Rep?e sõnul ei lase see Lattelekomi müüa riigile ebasoodsatel tingimustel, nagu Läti Merelaevandust.

Rep?e väitel pole kriitika põhjuseks mitte kartused, et kokkulepe pole riigi huvides, vaid asjaolu, et Läti oligarhidel on veel hulganisti käes erastamisväärtpabereid. Samas pole enam riigifirmasid, mida nende eest erastada. Latvenergo erastamise välistab seadus ning Ventspils Nafta staatus on restruktureerimise järel ebaselge. Jääb vaid Lattelekom, vahendas LETA.

Teisipäeval sõlmitud kokkuleppega otsustati Stockholmi arbitraa?ikohtust tagasi võtta hagid, millega TeliaSonera nõudis Läti riigilt kompensatsiooni Lattelekomi monopoli ennetähtaegse lõpetamise eest ning Läti riik nõudis omakorda hüvitust viivituste eest Läti sidevõrgu moderniseerimisel.

TeliaSonera nõustus Läti riigile kohtukulude katteks maksma 23,8 miljonit krooni. Kokku ulatuvad Läti riigi kohtukulud 380 miljonile kroonile. Ühtlasi sõlmiti koostöömemorandum ja otsustati luua komisjon, mis hakkab arutama Lattelekomi ja LMT erastamist. TeliaSoneral on mõlemas eelisostu õigus.

Vaidlus pärineb 1994. aastast, mil firma TiltsCommunications, mis kuulus 100% Sonerale, ostis osaluse Lattelekomis. Seda muu hulgas tingimusel, et viimane saab Läti fikseeritud telefonivõrgus 20 aastaks monopoolsed õigused. 1996. aastal tekkisid probleemid, kui Läti valitsus otsustas monopoli kümne aasta võrra lühendada, sest see oli vajalik seoses Läti taotlustega ühineda Euroopa Liiduga.

TiltsCommunications nõudis kahjutasu 87,6 miljonit latti ehk 2,1 miljardit krooni. Asi jõudis rahvusvahelisse arbitraa?ikohtusse, kuhu vastuhagi esitas ka Läti riik, nõudes omakorda kompensatsiooni 14,2 miljardit krooni.

Täna kuulub TiltsCommunications 100% TeliaSonerale. Firma osalus Lattelekomis on 49% ning lisaks kuulub sellele 49% mobiilside operaatoris LMT, milles 23% kuulub Lattelekomile.

TeliaSonera Norra, Taani ja Balti riikide haru juht Kenneth Karlberg andis lepingu sõlmimise järel mõista, et firma oleks huvitatud oma osaluse suurendamisest Lätis.

Einars Rep?e sõnul on TeliaSoneraga saavutatud kokkulepe Lätile soodne ? vastasel juhul alanuks kuu aja pärast Stockholmis kohtuprotsess, mis oleks Läti riigile võinud väga kulukaks minna.

Asjaolu, et TeliaSoneral on eelisostuõigus, ei sea Rep?e arvates Läti riigile muid piiranguid kui kohustuse, et soovitud hinnaga pakutakse ostuvõimalust kõigepealt TeliaSonerale.

Kuuendat kuud kestab segadus Venemaa mobiilside firmas Megafon, kus TeliaSonera on 35,6 protsendiga suuromanik ning huvitatud osaluse suurendamisest.

Megafoni 25 protsendi aktsiate üle käib äge omandivaidlus finantskontserni Alfa ning Bermudal registreeritud fondi Ipoc International Growth Fund vahel, mille taga USA ja Bermuda ametivõimud kahtlustavad Venemaa kõrgete sideametnike rahapesukanalit.

TeliaSonera koostööpartnerite taust hakkab varju heitma juba TeliaSonera enda mainele.

Lisaks ohustavad vaidluse võimalikud lahendused TeliaSonera aktsiate väärtust ning suuromaniku staatust Megafonis. Ipoci võit annaks fondi kontrolli alla 62 protsenti Megafonist.

Läinud kuul majandustulemusi avalikustades ütles TeliaSonera juht Anders Igel, et firma tahab keskenduda tegevuse laiendamisele Balti riikides, Venemaal ja Türgis.

Need kiire kasvuga turud võiks TeliaSonera kasvu kiirendada nullist 6?7 protsendile, arvas majanduslehe Dagens Industri börsianalüütik Mikael Törnwall. Alternatiiv on laieneda Põhjalas, kus paraku erilist kasvu kiirenemist loota ei ole.