Turundusinimeste ?restart? Passwordi konverentsil

Järjekordne turunduskonverents Password toob kokku üle kolmesaja turundusega tegeleva inimese.

Pärast seda, kui peakorraldajate räppiv osalejate tutvustus koos ekraanil jooksvate fotodega pehmelt öeldes läbi kukub, astub lavale tuntud muusikaprodutsent ja filosoof Alexander Bard. Ta räägib tulevikuühiskonnast, kus valitseb netokraatia ? suund, kus loeb suhtevõrgustik ja teiste loodud identiteet. Need, kes loovad oma identiteedi läbi tarbimise, käivad alla.

Tema sõnul oleme arenenud üheks suureks kommunikatsioonimasinaks. Raha pole enam oluline. Oleme valmis maksma kõige muu kui asja tegeliku väärtuse eest ? 98% rahast läheb marketingiinimestele, kes reklaamivad toodet, mis samastub meiega.

Bard kuulutab, et tänapäeva inimesed on positiivses mõttes skisofreenilised ? muutuvad iga päev ja naudivad seda. Nad tahavad oma napi elu jooksul võimalikult palju ?atraktsioone? ära proovida. See viib selleni, et spetsialistide ? kes teavad palju ühe asja kohta, kuid mitte midagi muude asjade kohta, kel igaühel on oma ni??, turuke ja kasumikene ? aeg on ümber.

Käes on generalistide aeg. Nemad teavad palju paljudest asjadest. Veel räägib Bard suhtemajandusest ja sellest, kui mõttekas on panustada püsikliendisuhetesse. Need on vaid mõned mõtteidud, mis idanema saavad. Bardi ettekanne kujuneb turundussündmuse üheks kandvaks alustalaks.

Päeva teise esineja, turundusprofessor Malcolm H. B. McDonaldi ettekande ajal kirjutan märkmetesse mitmel korral, et see, mida Eesti paljudes firmades tehakse, pole turundus. McDonald ütleb, et kui me oma kliendile ei meeldi, tuleb pankrot, et turundus ei seisne rahas (kastis T-särgid ja pliiatsid) ja kommunikatsioonis, vaid teadmises, kes on sinu turu arvamusliidrid. Veel ütleb ta, et turundus pole funktsioon, vaid mõtteviis, ja kui juhatused oma turundusjuhte ei usalda, siis häda neile. Tuleb mõelda kaugemale kui aasta.

Järgmiseks ettekandeks valin töötoa ja pean pettuma. Peale pettumuse tuleb hiljem ka nentida, et Eesti esinejatel pole täna veel põhjapanevat sõnumit, mida jagada. Või kui on, jääb puudu oskamisest. Meeleolu päästab Andy Bel-lassi ettekanne nutikast reklaamist. Lahe ja raamist väljas lähenemine mõjub puhastavalt.

Konverentsi tippsündmuseks on turundusteod. Elioni laitmatult läbi viidud rebrän-ding. Helluse hea ja oma bakter. Res Publica sarkastilis-agressiivne valimiskampaania. Radiolinja emotsioonidel mängiv ilus leviala. Asko Künnapi esitlus Raketi loomisest süütab mu peas päeva teise tõsisema lambi.

?Meil aetakse segi inimese väärtus tema poolt omandatud asjade väärtusega,? selgitab Künnap Raketi loomise ideed. Võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju, osutab Raketi pikk näpp tarbimishulluses vaevlevate inimeste suunas. Varjatud sõnumiks on see, et laske ostukärust lahti ja mõelge, mida tegelikult tahate.

Võidab aga hoopis Radiolinja. Kampaania, mille mahe ja erutav sõnum sündis Läti õlut limpsides, nagu tutvustab idee autor Lauri Talve.

Õhtul turundustegude au-tasustamisel klubis Tallinn tekib esimene seos, miks teenindajad olid neegrid. Turundajaid üles kütvat muusikat esitab tumedanahaline laulja. Meeleolu on ülev.

Järgmise päeva pisut väsinud atmosfäär lubab arvata, et kaks päeva on konverentsi jaoks pisut pingutatud. Seintel ripuvad endises stoilisuses osalejate pildid. Kontakte looma ? mis peaks olema üks konverentsi eesmärke ? need aga ei kutsu. Ilmselt oleme oma põhjamaisuses liiga tagasihoidlikud, et pelgalt mapi vahele köidetud fotode põhjal nööpi minna keerama.

Haaranud kaasa mõned head mõtted Paul Twivylt ja Will Whitehornilt, asutan end Tallinna poole. Konverentsi järelmaitse on meeldiv, ehkki tundub, et korraldajad planeerisid rohkem, kui tegelikkus lubas välja mängida.

Autor: Tiina Saar