Pliva on regiooni parim ravimifirma

Valdur Jaht 08. märts 2004, 00:00

Peamiseks asjaoluks, mis Plivat teistest Kesk- ja Ida-Euroopa farmaatsiaettevõtetest eristab, on lai eksporditurg USAs ja Lääne-Euroopas. Kui teised regiooni farmaatsiaettevõtted keskenduvad kohalikule turule, siis Pliva on edukas eksportija.

2003. aasta käibest moodustas 61% eksport just USAsse ja Lääne-Euroopasse. Arenenud riikide suurem ostuvõime kombineerituna valitsevate demograafiliste trendidega võimaldavad Plival näidata konkurentidest paremaid tulemusi. Suurt potentsiaali näeb ettevõte USAs, kus 1970. aastatel Vietnami sõja järel leidis aset nn beebibuum, mille tulemusena sündis üle 70 miljoni lapse. Järgneva kümnendi jooksul jõuavad need inimesed keskikka ja oodatavalt suurendavad ravimifirmade sissetulekut.

Pliva põhitähelepanu tooteportfelli osas on koondatud geneeriliste retseptiravimite (koopiaravimite) väljatöötamisele. 2003. aasta käibest moodustas retseptiravimite müük 63%. Keskendumine koopiaravimite tootmisele on põhjendatud valitsuste püüdlustega hoida tervishoiukulutusi kontrolli all. Elanikkonna vananemise tõttu on tervishoiuga seotud kulutused aasta-aastalt kasvanud, sundides valitsusi otsima riiklikult subsideeritavate ravimite nimekirja järjest odavamaid alternatiive. Koopiaravimid on oluliselt odavamad kui originaalravimid ja muutuvad seetõttu riiklikus tervishoiusüsteemis järjest eelistatumaks.

Teiseks koopiaravimite osakaalu maailma ravimiturul tõstvaks teguriks on mitmete suure käibega toodete patentide aegumine. Järgneva viie aasta jooksul aegub 52 üle 500 miljoni dollarilise tulubaasiga ravimi, mille käibed 2002. aastal ulatusid 71 miljardi dollarini. See annab koopiaravimite valmistajatele olulise võimaluse oma potentsiaal maksma panna.

Võrreldes teiste Kesk- ja Ida-Euroopa ravimitootjatega tekib käesoleva aasta 1. mail toimuva Euroopa Liidu laienemisega seoses Plival täiendav konkurentsieelis geneeriliste ravimite osas. Nimelt võimaldavad Horvaatia seadused uurida patenteeritud molekule enne patendi aegumist, mis Euroopa Liidu riikides ei ole võimalik.

Käesolevaks aastaks oodatakse Pliva käibe kasvu 14% võrra, 1,2 miljardi dollarini ja 30%-list ärikasumi kasvu, 245 miljoni dollarini. Puhaskasumi kasvu ootused on samuti 30?40% juures. Käibe osas on ootused seotud peamiselt USA ja Lääne-Euroopa turgudega, kus ettevõttel on plaanis välja lasta mitmeid uusi ravimeid. Tugevat kasumi kasvu eeldatakse eelmise aasta viimases kvartalis läbiviidud restruktureerimise ning samuti 2003. aastast Horvaatias kehtima hakanud arengu- ja uurimiskulutuste maksusoodustuste foonil.

Pliva aktsiad on noteeritud Zagrebi börsil ja aktsia hoiutõendid (GDR) Londoni väärtpaberiturgudel. Ettevõtte turukapitalisatsioon ulatub 1,2 miljardi euroni ja keskmine päevakäive ligikaudu 2 miljoni euroni, millega Pliva on likviidseim Horvaatia ettevõte.

Eesti turu likviidseima ettevõtte, Hansapanga turukapitalisatsioon ulatub 1,9 miljardi euroni ja keskmine päevakäive on samaväärne Pliva päevakäibega.

Hinnatasemelt on Pliva vaieldamatult üks odavamaid farmaatsiaettevõtteid Euroopas. Ettevõte kaupleb ligikaudu 2?2,5kordse allahindlusega regionaalsete konkurentide ja Euroopa tervishoiusektori suhtes, omades olulist tõusupotentsiaali ning pakkudes suurepärast farmaatsiasektorisse investeerimise võimalust. Üks põhjus, miks Pliva aktsia kaupleb olulise allahindlusega sektori suhtes, on see, et Horvaatial puudub ametlikult Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus. Horvaatia valitsuse hinnangul aga peaks riik juba lähikuudel suure sammu Euroopa Liiduga liitumise protsessis edasi astuma.

Kui Eesti investoritel on küllaltki raske investeerida Horvaatia aktsiaturule, siis Londoni börsi kaudu on võimalik üsna kerge vaevaga soetada endale Pliva aktsia hoiutõendeid (GDR), mis on samaväärsed aktsiainvesteeringuga.

Traditsiooniliselt peetakse farmaatsiasektorit defensiivseks ehk mittetsükliliseks majandussektoriks. Ravimid on kaup, mille nõudlus ei sõltu majandustsüklist. Inimese tervis on tema kõige kallim vara ja seda tuleb hoida, hoolimata sellest, kas majandus on tõusu- või langusfaasis. Inimene ei või kunagi teada, millal talle mõni tõbi külge hakkab, ja vaevalt et keegi soovib kaua aega haigevoodis lebada.

Vähene sõltuvus majandustsüklitest väljendub ettevõtete kasumite väiksemas kõikuvuses. Seetõttu on farmaatsiasektori riskitase madalam kui tsükliliste sektorite (nt tehnoloogia, pangandus, ehitus) oma, sobides oma iseloomult madalama riskitaluvusega investoritele.

Ravimifirmadesse investeerides tuleks põhjalikult tutvuda nende tooteportfelliga, kuna paljude firmade sissetulek sõltub ainult paarist enimmüüdavast ravimist. Tähelepanu peab pöörama asjaolule, kas tegemist on originaal- või koopiaravimitega ja kuidas on need kaitstud konkurentsi eest. Lähiminevikust saab tuua mitmeid näiteid, kus juhtiva ravimi patendi lõppedes on ettevõtte käibe- ja kasuminumbrid drastiliselt kahanenud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:15
Otsi:

Ava täpsem otsing