Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uksed avav Viru Keskus rajaneb uuel äriideel

    evadel uksed avav Viru Keskus muudab tundmatuseni nii senist linnapilti kui ka tavapäraseid arusaamu kaubanduskultuurist.
    Viru piirkond on kaubanduse keskpunktiks olnud juba üle saja aasta, mil seda paika tunti Vene turuna ja äri aeti hobuvankritelt. Tollal oli kauplemine eelkõige ostan-müün ideest kantud pragmaatiline tegevus.
    Viru Keskuses aga on põhirõhk meeleolu, elamuste, inspiratsiooni pakkumisel. Me tahame, et Viru Keskus eristuks ?asjade ostmise kohtadest? ning oleks pigem vaba aja keskus, kuhu tullakse ?oppama, tuttavatega kohtuma, suhtlema, uusi ideid otsima.
    Tänapäeval püüdlevad kõik kaupmehed selle poole, et muuta oma ettevõtted paigaks, kuhu inimesed tuleksid aega veetma ja meelt lahutama. Kaubanduskeskused määratlevad ennast suurepärase ostumõnu ja hea tuju pakkujatena, perekondlike väärtuste austajatena, nädalalõpu ajaveetmiskohana.
    Kui paarikümne aasta eest tähendas nädalavahetus pigem kalaleminekut, jalutuskäiku metsas või spordisaali, siis tänapäeval minnakse üha enam kaubanduskeskustesse. Kaubanduskeskus konkureerib nii spordisaali, kino, teatri kui ka koduga, sageli isegi tööga.
    Maailmas määratletakse uue elustiilina ?oppingut kui inimeste tava lihtsalt jalutada, nautida vaateaknaid ja väljapanekuid, tutvuda valikuga, otsida ideid, saada inspiratsiooni. ?opping on tänapäeva ühiskonnas eelkõige üks võimalikke aja veetmise ja suhtlemise vorme.
    Mille poolest erineb Viru Keskus olemasolevatest, elamust ja lusti pakkuvatest ?kõigile midagi? keskustest? Ja kas üldse erineb? Võin kinnitada, et oleme täitnud lubaduse luua Eestis täiesti uue kontseptsiooniga ostukeskus, mis erineb sisult oluliselt olemasolevatest, toidukauplusekesksetest kaubanduskeskustest. Viru Keskuse äriidee on algusest peale olnud keskenduda moekaubandusele ja pakkuda Eesti kõige paremat ning trendikamat valikut.
    Ligi 30 000ruutmeetrisel pinnal avab oma esinduskaupluse enam kui 70 kauplust, kus pakutakse sadu kaubamärke.
    Keskuse mastaapsuse tõttu saame rääkida enamast kui lihtsalt osturõõmust. Rahvusköökidega restoranid, kiirtoitlustuskohad ja rohkearvulised kohvikud pakuvad konkurentsi kesklinna hamburgeri- ja luksusrestoranidele.
    Viru Keskus toob esimesena Eestisse maailmabrändi Mango, samuti jõuavad esmakordselt Eestisse naiste lemmikud Jennifer, Bison, Nike Woman jt. Moekaubale orienteerumine ei tähenda aga, et valik on suunatud vaid trenditeadlikule ostjale.
    Viimaste aastate jooksul on jaekaubanduse turg hüppeliselt kasvanud ning muudatused on toimunud loodusseaduse kohaselt ? nõrgemad on kaotanud, tugevamad tiibu sirutanud ja suurema turuosa kätte võidelnud.
    Uusi kaubanduskeskusi avatakse iga paari kuu tagant ja igaüks neist võitleb oma koha eest Tallinna kaubandusturul. Lähiajal lisandub Tallinna veel 100 000 ruutmeetrit kaubanduspinda ning kindlasti pingestab see olukorda jaekaubanduses. Tallinnas on juba täna inimese kohta umbes 1,4 ruutmeetrit kaubanduspinda.
    Euroopa 2 ruutmeetriga võrreldes ei ole vahe kuigi suur, kuid erinevus on meie elatustasemes. Tallinnas konkureeritakse iga kliendi pärast ning keskuste põhieesmärk on end õigesti positsioneerida ja kasutada maksimaalselt oma eeliseid.
    Viru Keskuse unikaalne asukoht linnasüdames, Eesti parim valik moekaupu ja ilutooteid, Eesti suurim kiirtoitlustusrestoran erinevate rahvusköökidega, head transpordivõimalused ja mitmed muud eelised loovad Viru Keskusele eeldused kujuneda Eesti eelistatuimaks ostu- ja vabaajakeskuseks. Esialgsete prognooside kohaselt planeerime keskuse külastajate arvuks umbes 30 000 inimest päevas ja 11 miljonit inimest aastas.
    Euroopa hinnatud brändide tulek Viru Keskusesse mõjutab tõenäoliselt ka seni Helsingis ja Stockholmis ?oppamas käijate osturetki. Viru Keskus on orienteeritud eelkõige Eesti elanikele, kuid kahtlemata kujuneb arvestatavaks ka välisturistide osakaal.
    Kuigi tundub, et uusi keskusi on turul palju, sõltub nende edu või ebaedu eelkõige õigest positsioneerimisest. Viru Keskus ettevõttena ei konkureeri tavapärases mõistes perekeskuste, kaubamajade või hüpermarketitega, kuna on moekaupade keskusena Eestis ainulaadne.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.