Keskkonnavahetus ergastab õppurite meeli

Ehkki puudub statistika, kui palju Eesti otsustajaid liigub konverentsituristidena Eestist välja ? suurtele rahvusvahelistele konverentsidele, pidama palmi all firma aastakoosolekut või sisekoolitust ning osalema motivatsiooniüritustel ? on nii reisibürood kui ka koolitusfirmad märganud osalejate arvu suurenemist sellistel ettevõtmistel.

Estraveli asepresidendi Merike Halliku kinnitusel peab üha enam firmasid näiteks oma töökoosolekuid naaberriikides, nagu Soomes või Lätis. Kõige kaugem punkt, kuhu Estravel on firma seminari pidama saatnud, on Kreeka. Piiri taga käivad probleeme lahkamas ja uusi ideid saamas nii rahvusvahelise osalusega kui ka Eesti kapitalil põhinevad ettevõtted.

Põhjus, miks Nuustakult kaugemale minnakse, on võimalus saada tavapärasest keskkonnast välja. ?Reegel võiks olla see, et mida olulisema teemaga firma jaoks on tegemist, seda enam tuleb tähelepanu pöörata keskkonnale, kus seda lahatakse,? leiab OÜ Coprojekt-V meeskonnatöö treener Tiiu Viies. ?Mida erinevam on keskkond igapäevasest, seda teistsugusema vaatenurga alt hakkame nägema probleeme ja lahendusi.?

Juhtimiskonsultant Laine Simson lisab olulise tegurina emotsionaalse laengu, mis samuti saavutatakse keskkonna vahetamisega ning huvitavate-vahelduvate tegevustega väljaspool õppetööd. See omakorda toob kaasa selle, et tähelepanu on erksam ka õppimises.

?Väljaspool Eestit korraldatavatel seminaridel on tunda erilist keskendumist, n.ö täie pingega mõtlemist, mida täiendavad vestlused grupis ja paariti,? kummutab Simson tavapärase arvamuse, mille järgi päikese all õppimisest midagi välja ei tulevat. ?Inimene, kes on sellesse reisi hulga raha panustanud, on reeglina äärmiselt hea õppur.?

Välismaal nii avatud kui ka sisekoolitusi korraldava ATP Koolituse juhi Inno Joonase hinnangul ei pööranud õppurid veel mõni aasta tagasi keskkonnale kuigi suurt tähelepanu. ?Nüüd aga tahetakse olla lausa eraldi lennukis, mitte suure reisigrupiga koos,? räägib Joonas. ?Inimene tahab aeg-ajalt oma siblivast maailmast ära minna.?

Reisil, kus lektor ja treener on õppurite käsutuses ca 12 tundi, on võimalik töös ettetulevaid kitsaskohti arutada ka väljaspool õppeprogrammi. ?Auditooriumis individuaalsetele probleemidele ligi ei pääse,? leiab Joonas. ?Lisaks avaneb inimene päikese mõjul: ka need, kes muidu ei räägi, räägivad kõigest ? perekonnast, tööprobleemidest.? Joonase arvates on eestlaslikult kinnise iseloomu puhul situatsioonid, kus inimesed saavad energiat, muutuvad lahtisemaks, julgemaks oma ideid pakkuma, äärmiselt olulised. ?Eestlast annab kiskuda kuskilt nurgast välja,? kirjeldab ta kõigile tuttavat olukorda. ?Ta läheb vastuvõtule, pidulikule sündmusele, seisab nurka, nosib saiakest ja pärast ütleb, et oli lahe pidu ? ta ei seisa keset saali, ei vaata ringi, ei hinga täie rinnaga.?

Välismaal toimuvatel õppereisidel käsitletakse peamiselt meeskonnatööd, organisatsiooni ja üksikisikut puudutavaid teemasid. Seda nii avatud kui sisekoolitustel.

Avatud koolitustel tuleb kohe teistega tuttavaks saada, ennast meeskonda sobitada ? see, kuidas sellega toime tullakse, milline roll saadakse, on inimesele esimene hea katsumus. Lisaks tekivad uued kontaktid hoopis teisel tasemel kui kodus.

Sisekoolitusena tellitud reisi puhul nimetab Laine Simson kasuteguritena töötajate valmisolekut üksteist paremini mõista ja endast rohkem anda, tugevamat meeskonnatunnetust ja ?särtsu täis? olemise.

Lähituleviku võtmesõnaks on Joonase arvates Euroopa Liidu direktiivide kõrval stress. ?Kui tänase päevani muigasime oma Stockholmi sõbra ütlemise peale, et ta käib psühholoogi konsultatsioonil, siis praeguses kiires elus, konservatiivses ja karmis äris stressikoormus üha kasvab,? tõdeb Joonas, ?ning stressijuhtimise programmid on viimasel ajal üha populaarsemaks muutunud.? Stressijuhtimise koolitust aga on eriti hea väljaspool tavakeskkonda teha.

Joonase unistuseks on hakata korraldama stressikoolitusreise Havaile, kus programmis oleksid harjutused delfiinidega. Rootslaste seas populaarsed reisid peavad aga hetkel veel ootama, kuni kosub eestlaste rahakott.

Seni on Joonase lemmikkohaks, kus meeskonnatööd harjutada, Tai, kuna sealne keskkond ja kliima pakuvad häid võimalusi Robinsoni-mängu laadseteks meeskonnatreeninguteks. ?Tai ei ole ka nii kallis, et poleks kliendile vastuvõetav,? lisab Joonas. ?Kui hakata Põhjamaades sellist atribuutikat üles panema, läheks see palju kallimaks.? Joonase sõnul maksab 15päevase koolitusreisi täispakett Taisse ca 23 000?24 000 krooni.

Harro Kalda, PCT Arvutid juhataja:

Eestis olles sõltub tippjuht keskkonnast, tema telefon heliseb kogu aeg, ning koolitusele ei ole võimalik täielikult pühenduda. Välismaal koolitusel käimisega kaasneb n-ö 1. septembri sündroom. See loob soodsa pinnase ja positiivse fooni ning tekib tahtmine võtta vastu otsus ?hakkan õppima, hakkan tubliks?.

Seminarireisil on koolitusprogramm justkui järeleaitamistundidega. Pärast koolitust on kõik koos, on vabad probleeme arutama. Tippjuhtidel on kõigil ühesugused probleemid, nii et õhtuti toimub täielik lisakoolitus. Päikese all käib ka tõhus lobby-töö.

Õppereisid on suhteliselt kallid. Kuid kui ära käia, siis on energiat, kavasid ja mõtteid rohkem. Enne minemist paneb raha ikka mõtlema, pärast pole kahetsenud.

Hea, kui välismaisel seminarireisil on hästi organiseeritud olmeline pool ning teenindus korralik ? siis ei pea muudele jamadele mõtlema.

Olen käinud välismaistel koolitusreisidel kolm korda ? Hispaanias, Egiptuses ja Kreetal. Olen osalenud nii tipp- kui keskastme juhtidele mõeldud koolitustel.