Lahing Borodino pärast

Saarlased on kuulutanud välja sõja Borodino pärast.

Kui nõukogude ajal teati kedagi Saaremaale minevat, tellisid sugulased ja naabrid mere tagant kahte asja: Saaremaa õlut ja Borodino leiba. Piiritsooni lubadega kaitstud saarelt neid lemmikuid igaüks naljalt kätte ei saanud. Mandri lettidel seda kaupa aga polnud.

Kapitalismi tingimustes tuli kuulsat leiba edasi tootval Saare Leival oma kaubamärk patendivoliniku juures kaitsta. Juba 1996. aastast kehtiv kaubamärgitunnistus pole aga konkurente pidurdanud. Kaitse all olevat Borodino, aga ka Saaremaa leiba on aegade jooksul tootma hakanud Valga ja Vändra leivatehased, Võrus tegutsev OÜ Pikk Pai ning Tallinna turud vallutanud Vikiido OÜ. Saare Leivale on pinnuks silmas ka Borodinski nime kandev leib Pagaritoodete OÜ-lt.

Saare Leiva juhti Agu Vaimat solvab eelkõige see, et analoogleiva tootjate tulemus ei kannata maitseomadustelt originaaliga mingit võrdlust. ?Õigest Borodino leivast on asi kaugel. Nad segavad lihtsalt jahu ja vee kokku ning tõmbavad sellega õige leiva maine täiesti alla,? selgitab ta.

?See pole mingi Borodino!?, ?Isegi lõhn on vale!?, ?Päris Borodino on ju palju tumedam!? ? kommenteerib ka Äripäeva toimetuse rahvas eile hommikul Balti jaama turult toodud kaupa.

Vaima on enda sõnul juba aastaid oma kaubamärgi teemal jutlusi pidanud, kuid tulemuseta. Aasta alguses lõi ta käed jurist Indrek Nauriga, kes piraattootjatele üheselt arusaadavad pretensioonid laiali saatis ja Saare Leiva õiguste rikkumise kohest lõpetamist nõudis. Tootjatele meenutatakse, et karistusseadustiku järgi on nende tegu ?karistatav kuni viieaastase vangistusega ning võltsitud kaubaga kauplemisel konfiskeeritakse kogu süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud vara?.

Võru osaühing Pikk Pai reageeris kiirelt ning nimetas oma leiva ümber Lemmikuks.

Eile hommikul tuli kiri, milles kinnitab leibade tootmise lõpetamist ka Vikiido OÜ juht Boris Kotlievits. Tema peab Saare Leiva käitumist ülereageerimiseks. ?On vaja tootmine ära lõpetada, no eks siis lõpetame,? lausub ta. ?Aga tegu pole üldse kõneväärt summade ja kogustega.? Leivafirma juht loetleb, et vaid turgudel müüdavat Borodino leiba tellitakse päevas maksimaalselt paar-kolmkümmend tükki, hind on umbes kolm krooni ilma käibemaksuta, rentaablus 3 protsenti, aastane kasum võib küündida maksimaalselt 3000 kroonini, üheski müügikohas saarlaste ja mandrimeeste toodang kokku ei puutu. Seega Saare Leiva mitmesaja tuhande kroonine nõue on Kotlievitsi väitel ebareaalne. Tema sõnul kujuneb Saare Leiva õiguste rikkumine või mitterikkumine advokaatide vaidlusteemaks, kus tõenäoliselt lahatakse sõnade ?Borodino? ja ?leib? kokku- ja lahkukirjutamise viisid üksipulgi läbi.

?Neile peabki nõude esitama, kaubamärgi rikkumise eest võiks isegi rohkem küsida,? ei tagane Agu Vaima oma õigustest. Et turuletid, kus piraatleib valdavalt ilutseb, Borodinost tühjaks ei jääks, on ta nõus kasvõi ise müüma tulema.