Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lätis astub ametisse vähemusvalitsus

Tõnis Arnover 10. märts 2004, 00:00

Koalitsiooni kuuluval Roheliste ja Talunike Liidul, Esimesel Parteil ja Rahvaparteil on sajakohalises Seimis 46 kohta. Enne toetushääletust tunnistas peaministriks saav Indulis Emsis, et ta ei arvesta kindlate erakondade toetusega, vaid annab valitsuse saatuse Seimi kätesse. Vajalikud poolthääled sai ta Rahvaüksmeele Parteilt, millel on Seimis üheksa kohta. Valitsusega on pidanud võimalikuks koostööd teha ka kuueliikmeline ühendus ?Inimõiguste eest ühtses Lätis?.

Peaministriks saab Indulis Emsis, kes jättis endale samuti tervishoiuministri portfelli. Tema asetäitjaks ja kommunikatsiooniministriks sai Esimese Partei juht Ainars ?lesers, kelle tagandamisega algas eelmine valitsuskriis. Esimene Partei sai endale kokku kuus ministrikohta, nende seas majandusministri koha (Juris Lujans). Kaaluka esinduse sai ka Rahvapartei, kellele läks viis ministriportfelli, sealhulgas rahandus-, välis- ja kaitseministri oma.

Valitsuse loomine ei läinud kergelt. Emsisel ei õnnestunud valitsusse saada ei ühendust Isamaale ja Vabadusele ega suurimat Seimi erakonda, ekspeaminister Einars Rep?e juhitavat Uut Aega. Uus Aeg nõudis jätkuvalt peaministri kohta algul Einars Rep?ele ja siis parlamendifraktsiooni esimehele Krisjanis Karin?ile. Et see ei olnud võimalik, sest president Vaira Vike-Freiberga oli teinud valitsuse loomise ülesandeks Emsisele, siis püüdis Uus Aeg kokku panna alternatiivset kabinetti, kuhu taheti kaasata Rahvaparteid, ühendust Isamaale ja Vabadusele ning rohelisi. Kuid seegi plaan jooksis liiva. Pärast seda avaldas ekspeaminister Einars Rep?e kartust, et Emsise valitsus võib vasakjõudude toetuse eest teha muudatusi kodakondsus-, riigikeele- ja haridusseaduses.

Kõige rohkem on Lätis poliitilisi kirgi üles kütnud Rep?e valitsuse ajal vastu võetud haridusseadus. See nõuab alates sügisest venekeelsete koolide vanemates klassides 60% ainete õpetamist läti keeles.

Samal ajal õhutab natsionalistlik Isamaa Venemaa Riigiduumas vastu võtta Läti-vastaseid seadusi, mis keelustaksid Lätiga majandus- ja kaubandustehingute sõlmimise.

Läti majanduskasv ületab Eesti oma ja püsib lähiaastail 6,5?7% tasemel.

Majanduskasvu põhiliseks ülalhoidjaks on kodumaine nõudlus: eratarbimine annab Swedbanki andmeil umbes 60% SKTst. Läti Panga andmeil toetavad majanduskasvu tööstus, mille käive kasvas mullu 7,9%, kaubandus (13%), veondus ja ehitus. Läti väliskaubandusele on kasuks tulnud lati seotus valuutakorviga SDR. Nii on euro tugevnemine aidanud Läti ekspordifirmadel võita juurde turgu eurotsoonis.

Hea majanduskasvuga on kaasnenud palkade kiire tõus. Mullu suurenes keskmine brutopalk 11%. Palgatõus ning gaasi ja elektri hinna tõus on kiirendanud inflatsiooni. Mullu suurenes see 2,9 ja tänavu prognoositakse 4% kasvu.

Ergutamaks majanduskliimat ja otseseid välisinvesteeringuid, alandas Läti selle aasta alguses ettevõtte tulumaksu 15 protsendile.

Läti arengut häirivateks teguriteks on senine valitsuskriis, suur jooksevkonto puudujääk (10%), suur töötus (8,5%) ning korruptsioon, mille vastu võitlemise strateegia kinnitas valitsus üleeile.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:15
Otsi:

Ava täpsem otsing