Päkapikk, kes aitab

Liina Leiten 10. märts 2004, 00:00

?Sisulise töö teevad alati ära teised,? määratleb Tiina T?at?ua oma rolli konverentsimaailmas. ?Mina olen abiline ? päkapikk, kes aitab. Kui professionaalselt teen, siis ei paistagi eriti välja.?

Ehkki enamikule tänastele konverentsidel käijatele tundub, et n-ö moodne konverentsimaailm on vaid napilt 10 aastat vana, pärineb Tiina T?at?ua esimene konverentsikorraldamise kogemus 1977. aastast. Noorusliku entusiasmiga lõi äsja keskkooli lõpetanud tüdruk kaasa oma arstist isa organiseeritaval meditsiinikonverentsil. ?Sisust ma midagi aru ei saanud, aga õppisin kiiresti vormilist poolt,? meenutab T?at?ua oma professionaalse tee algusaega.

Kümme aastat hiljem toimus Eestis ÜRO egiidi all konverents, mis oli pühendatud puuetega inimeste vajadustele ja mille tehnilisse meeskonda palgati hulk noori ja aktiivseid inimesi. Konverentsi korraldust juhtis ÜRO Viini keskuse esindus, kus olid professionaalsed ürituste organiseerijad. ?Meid juhendati, õpetati ja usaldati, saime hea koostöökogemuse,? peab T?at?ua oluliseks välismaise oskusteabe jõudmist siinsesse meeskonda.

Oluliseks verstapostiks Tiina T?at?ua tööteel on Frensi loomine 1991. aastal, mis algselt oli mõeldud konverentside ja läbirääkimiste tehniliseks korraldamiseks. Hiljem lisandus catering-teenus. ?Catering tuli juurde luua sellepärast, et tolleaegsed toitlustajad võisid su panna olukorda, kus makstud summast olenemata oli toit ebakvaliteetne, teenindajad ei täitnud seda rolli, mida nad täitma pidid, ajagraafikutest kinni ei peetud,? räägib T?at?ua toitlustusturul valitsenud olukorrast.

Frensi hakati kiiresti usaldama, kuna kliendikeskne teenindus oli sellel ajal üsna uudne. Väärikad kliendid, nagu sisearstide selts, onkoloogiakeskus ja teised õpetasid, mis on oluline spetsialiseeritud konverentside puhul. ?Huvitav oli see, et meil oli nii palju tarkust, et me iga kord kirjutasime üles, mis me seekord õppisime,? sai T?at?ua sõnul kogu oskusteave üles talletatud. ?Me ei häbenenud ka kunagi küsida.?

Kuus aastat tagasi läksid T?at?ua ja Frensi igapäevateed lahku. Endisest turundusdirektorist sai pelgalt aktsionär, kellele kuulub 20% ettevõttest ja kes käib kord aastas aktsionäride koosolekul. ?Ma ei lähe ja ei ütle, et minu ajal tehti paremini või et mina teeksin teisiti,? on T?at?ua firma tegevusest distantseerunud. ?Algusest peale leppisime kokku, et omanikud ollakse kord aastas.? Kui aga Frensi perel vajalik või kliendil soov, siis on T?at?ua kas konsultandi või projekijuhina nende käsutuses.

Frensist äratulekut põhjendab T?at?ua vajadusega anda noortele kolleegidele võimalus tema varjust välja astuda. ?Nooremad kolleegid, enne kui otsuse vastu võtsid, vaatasid mulle otsa, kas nõustun nende projektiga,? räägib T?at?ua. ?Sain aru, et olen nende teel takistuseks, nad ei õpigi iseseisvad olema.?

Veel mõistis tollal 40aastane Tiina T?at?ua, et tahab pühenduda oma kutsumusele, milleks on juba keskkooli lõpuklassist peale olnud õpetamine. Erinevatelt ülikoolidelt saadud õppejõupakkumised on lõppenud sellega, et etiketiguru töötab tänaseni põhikohaga EBSis suhtekorralduse, äriprotokolli ja etiketi ning teeninduse juhtimise õppejõuna.

?Ega ma ise poleks iial julgenud ülikoolis õpetamise peale mõelda,? on T?at?ua tänulik EBSi rektorile Madis Habakukele, kes teda kümmekond aastat tagasi kooli kutsus. Samas pole T?at?ua õpetamise kõrval loobunud praktilistest projektidest, sest ärikoolis ei saagi tema arvates õpetada, kui praktikaga ei tegele. Pealegi toob erinevate asjadega tegelemine ellu vaheldust ja värvi.

Pikk praktikutee on Tiina T?at?ual kulgenud ilma suuremate ebaõnnestumisteta. ?Nõukogude ajal oldi 35. eluaastani noor spetsialist, kellel oli alati vanem kolleeg kõrval, kes õpetas,? meenutab T?at?ua. ?Selleks ajaks, kui ise tegema pääsesime, oli sta?ööribaas nii pikk, et me enam ei eksinud.?

Ämbrisseastumistest on aidanud pääseda ka tarkus ja julgus mitte ainult endale toetuda, vaid valida iga tegevuse peale oma ala parim professionaal. ?Kui oli vaja lavameistreid, siis olid need ikka linnateatri spetsialistid,? toob T?at?ua näite.

T?at?ua usub, et heale projektijuhile tuleb kasuks, kui tal ei ole liialt ühekülgseid teadmisi. Nii on temagi põhihariduse saanud Tallinna Pedagoogilises Instituudis, hiljem juurde õppinud protokolli ja etiketti, suhtekorraldust, turundust, projektijuhtimist. ?Olen palju olnud kliendi staatuses ja tunnetan, mis kliendile meeldib, mis mitte,? lisab T?at?ua.

Õppida on aidanud ka oskus pidevalt jälgida, mida teised teevad. Nii näiteks on peab ta ammendamatuks värske informatsiooni allikaks kõikvõimalike telekanalite päevauudiseid. ?Mul on piltlikult öeldes oskus vaadata üle intervjueeritava õla ja näha, mida teeb samal ajal tehniline meeskond, milliseid vahendeid kasutatakse,? selgitab T?at?ua.

Oluliseks peab Tiina T?at?ua sedagi, et konverentsikorraldajal oleks hea orienteerumiskiirus ning et meeskond koosneks erinevas vanuses inimestest ? et nooruslikule reipusele sekundeeriks vanema põlvkonna oskus inimestele läheneda. ?Ma pole näinud ühtegi klienti, kes ei oleks enne konverentsi närvis,? räägib T?at?ua. ?Aga ma ei saa talle ette lükata 18aastast sekretäri, kes läheb ise selle peale närvi.? Kuidas klienti rahustada ? kas temaga rahulikult vesteldes või hoopis rahule jättes ? ütleb aga elukogenenuma inimese vaist.

Tiina T?at?ua nägemus Eesti konverentsikorralduse hetkeseisust:
Meie konverentsikorralduse tase on täpselt nii nagu kõikide muude asjadega ? tippklassist absoluutse äpulikkuseni. Äpu oli vähemasti aus, aga meil on turul inimesi, kes ei ole ausad. Kui meil on sisuline tegija, kellel on sõnum auditooriumile, siis ta mõtleb sellele, et esinejad täiendaksid üksteist, samuti, mis toimub kohvipauside ajal ja milline näitus on eksponeeritud. Teises otsas on aga inimesed, kes on lehest lugenud, et konverentsikorraldajatel läheb hästi ja mõtlevad, et teeks ka midagi.

Sisulist sõnumit toetavad alati konverentsimaterjalid. Tore on, kui antakse esineja CV ja foto, aga mul ei ole ainult sellega midagi peale hakata. Enam vajab osaleja ikka korrektseid konverentsimaterjale ja näiteks tõlget.

Konverentsi kvaliteet eeldab häid tehnilisi tingimusi. Meil on konverentsikorraldajaid, kes ütlevad: ?Jah, meil on dataprojektor.? Aga see dataprojektor ei näita mingit pilti. Miks paljud esinejad ütlevad, et tulevad siis, kui saavad kaasa võtta oma tehnika? Ei ole ju mingit kasu suurepärasest presentatsioonist, kui dataprojektor näitab ähmast pilti ja esineja ei saa oma sõnumit edastada. Mina olen väga ettevaatlik konverentsidele pakutud esinemisi vastu võtma, sest see on väga suur vastutus. Sisu sõltub minust, aga tehnilised tingimused teistest. Nii arvab mõnigi konverentsikorraldaja, et ma olen liiga nõudlik. Tegelikult ei taha ma nagu teisedki esinejad saali ees piinlikku olikorda jääda. Kuivõrd mul on teadmisi tehnilisest korraldusest, oskan lihtsalt karta ja seetõttu olengi ettevaatlik.

Meeskonna liikmed peavad teadma, kuidas nad majas liiguvad. Mind üllatab siiani, kuidas majas, kes nimetab ennast konverentsikeskuseks, uksed teenindajate käes pauguvad, ruumid ei ole õigeks ajaks ära koristatud või valvuritädi ütleb kliendile, et tema küll ei tea, mis siin majas täna toimub.

Esineja aastatepikkuse töö ja põhjaliku ettevalmistuse võib oskamatu teeninduse ja tehnika abitu kasutamisega hetkeliselt rikkuda. Mul on hea meel, et enamik viimastel aastatel Eestis avatud konverentsikeskusi on pühendanud palju tähelepanu mitte ainult ruumidele, toolidele, laudadele jne, vaid ennekõike teenindajate koolitusele.

  • Tiit Ojaveski, ASi Frens juhataja:
    Tiina on rõõmus inimene. Tantsib väga hästi. Tema tumedad silmad võivad mõjuda nii tuju tõstvalt kui läbinägeval kombel hävitavalt ? oleneb olukorrast. Kui oled aus ja tööd teinud, siis kiitusest puudu ei tule, oled valelik ja laisk, siis hukule määratud.

Usaldada saab inimest, kes tunneb oma tööd ja suhtub inimestesse hästi. Tiina hoiab ja toetab ka inimesi, kellel on ajutisi tagasilööke. Ta ei lase ennast mõjutada hetkelistest emotsioonidest, näiteks ajakirjanduses.

Tiina fenomen on teoreetiliselt lihtne, praktiliselt raskesti järgitehtav. Ole aus, põhjalik, töökas, iseseisev, rõõmus, kuula inimesed ära ja proovi neid võimalusel aidata. Siis sind usaldataksegi.

  • Madis Habakuk, EBSi rektor:
    Niisugune õppejõud nagu Tiina T?at?ua ehiks maailmas ka kõige paremaid ülikoole. Ta on nii särav, et lööks läbi igal pool, kui vaid sooviks. Tudengid ja kaastöötajad on temast vaimustunud. Vahel on mul aga tunne, et me ei hoolitse tema eest piisavalt.

Ka inimesena on ta särav. Niisuguseid inimesi on meie põhjamaises kultuuris ja soome-ugri keskkonnas raske leida. Ta on intelligentne. Tema intelligentsus ja käitumine on aristokraatlik. Kui me tavaliselt peame silmas inglise aristokraatlikkust, siis see on külm, aga Tiina puhul on see soe. Ta on alati valmis kõiges kaasa lööma.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:38
Otsi:

Ava täpsem otsing