Soomlaste jaoks on tähtis turvalisus ja hea transpordiühendus

See, et soomlastest otsustajad tähtsustavad konverentsilinna või -riiki valides hästi toimivat transpordiühendust ja sihtkoha turvalist mainet, mitte niivõrd madalat hinnataset, selgus huvitava faktina Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskusepoolt 2003. aastal Soomes läbi viidud uuringust. Küsitluse käigus uuriti välismaal üritusi korraldanud 175 suurettevõtte ja mittetulundusühenduse esindajat.

Samasugused tendentsid ilmnesid ka konverentsikeskuse või -hotelli valimisel: kõige olulisemaks valikukriteeriumiks on siin teenuste kvaliteet, hea transpordiühendus koos parkimisvõimalusega ning piisav arv seminariruume grupitööks. Atraktiivne on ka võimalus ajada asju soome keeles. Hind tuleb otsustamisel mängu alles neljanda aspektina.

Põhjanaabrid hindavad Eestit konverentsi- ja preemiareiside sihtkohana 3,5 palliga viiest ? seega üle keskmise. Eesti puudustena toodi küll välja teeninduse ebaprofessionaalsust ja ebapiisavat teenindusvalmidust, kuid see tuleneb eelkõige nende vastajate kommentaaridest, kelle arvates ettevõtete lõikes teeninduse kvaliteet kõigub üsna palju: võib leida sõbraliku ja meeldiva teenindusega kohti ja selliseid, mis jätavad ebameeldiva mälestuse.

Sobivaks peavad soomlased Eestit väiksema osalejate arvuga kohtumiste (sm k kokousmatkat) korraldamiseks. Tallinna pidas konverentsikohana sobivaks või väga sobivaks 60% vastanutest.

Küsitlusest ilmnes, et Eesti on põhjanaabrite seas üllatavalt populaarne preemiareiside sihtkoht ja konkureerib edukalt näiteks Rootsiga. Tervelt 40 protsenti oma töötajatele preemiareise korraldanud vastanutest oli sihtkohaks valinud nimelt Eesti.

Eesti kui preemiareiside sihtkoha kohta arvamust avaldanud vastanutest hindasid pooled Eesti sobivust nelja palliga viiest, mis viitab Eesti arvestatavale konkurentsipotentsiaalile Põhjamaade ja Balti regiooni preemiareiside turul.

Teisalt aga osutab fakt, et enam kui veerand vastanutest ei osanud oma hinnangut anda, vajadusele põhjanaabrite hulgas Eestit preemiareiside sihtkohana senisest palju jõulisemalt tutvustada.

Eesti elanikest konverentsituriste majutati Statistikaameti andmetel 2003. aastal Eesti majutusettevõtetes ligi 40 000 ehk 9% kõigist majutatud siseturistidest.

Statistika kinnitab, et Eesti tellija viib oma ürituse meelsasti pealinnast välja: 87% Eesti konverentsituristidest majutati väljaspool Tallinna. Pealinnaga konkureerivad kodumaisel konverentsiturul edukalt Ida-Viru ja Valga maakond ning Pärnu ja Tartu.

Kui eestimaine tellija korraldab oma ürituse reeglina väljaspool pealinna, siis rahvusvahelised konverentsid on koondunud just Tallinnasse. Eelmisel aastal välismaalt siia konverentsile-seminarile saabunud ligi 50 000 konverentsituristi ööbisid peamiselt Tallinnas.

Teised suuremad linnad siin pealinnale veel arvestatavat konkurentsi ei paku. Tartu ja Pärnuga konkureerib väliskülastajate osas aga väga edukalt Ida-Viru maakond, kus 2003. aastal majutus kolm protsenti kõikidest välismaalt Eestisse konverentsi-seminari pidama tulnutest.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskus on konverentsiturismi arenguid nii Eestis kui ka välismaal jälginud ja analüüsinud alates 2002. aastast, mil ka Statistikaamet alustas konverentsituristide arvu kogumist Eesti majutusettevõtetelt.

Autor: Eda Odenberg