Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti tahab Jaapani kaupa jagama hakata

Villy Paimets 11. märts 2004, 00:00

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vanemnõuniku välisinvesteeringute alal Andrus Viirgi sõnul seisneb idee selles, et kogu Jaapanist pärit ja Põhja-Euroopa turule mõeldud kaup võiks näiteks mööda raudteed Eestisse tulla, siin kaup sorteeritakse ja komplekteeritakse ning saadetakse edasi.

Siiani on Jaapani kaup Euroopa turule jõudnud valdavalt laevade-lennukitega, raudtee võimaldaks oluliselt aega ja raha kokku hoida. Eesti jaoks tähendaks see transiidimahtude suurenemist, lisatulu ja uusi töökohti.

Eesti Vabariigi ajutine asjur Jaapanis Argo Kangro ütles, et tema teada pole jaotuskeskuse osas veel lõplikke otsuseid tehtud. ?Ideed kavatsetakse Keidanreni (Jaapani Äriliit ? toim.) visiidi käigus jaapanlastele põhjalikult tutvustada, seetõttu on kõrgetasemeliste poliitiliste kohtumiste (president Arnold Rüütliga, peaminister Juhan Partsiga, majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atoneniga) kõrval kavas ka kohtumine Tallinna Sadama juhtidega ning Muuga sadama külastus.?

Kangro lisas, et jaapanlased ei tee investeerimisotsuseid ülepeakaela, neid planeeritakse hoolikalt ette. Kuna tegemist on juba kolmanda visiidiga, võib loota kõige paremat.

Keidanreni delegatsioon külastas Eestit esimest korda 1992. aastal, 1998. aasta mais toimus teine visiit. Esindatuse tase on pidevalt kasvanud ? seekordset delegatsiooni juhib suurkorporatsiooni NEC esimees Hajime Sasaki.

?Meil käib väga palju delegatsioone, Tallinna Sadam on ju väikese riigi ainus suur asi,? ütles Tallinna Sadama turundusdirektor Erik Sakkov. ?Ühtesid huvitab rohkem tootmine, teisi töötlemine, kolmandaid ladustamine ja distributsioon.?

?Eesti ja Muuga eelised on vaieldamatud. Muugal on hetkel saadaval ca 60 hektarit tööstuslikku maad,? lisas Sakkov. ?Variandid Kaug-Ida ettevõtjatele Eestis tootmis- ja ladustamispindu pakkuda on alati olnud väga ahvatlevad ? ühendab ju Eestit ja Kaug-Ida Trans-Siberi magistraal.?

Arvutikaupade ja elektroonika hulgimüüja GNT Eesti ASi tegevdirektor Anti Kuiv ütles, et GNT-l on mitmeid koostööpartnereid Aasias ja praegune äri käib siiski läbi Kesk-Euroopa transiidiladude. ?Põhimõtteliselt on see teema meile väga huvitav, eriti kui Jaapani tehnoloogiaettevõtted selles idees kaasa löövad.?

Kuiv lisas, et kui jaapanlaste huvi on reaalne, siis hoiab ta pöialt, et selle suure võimalusega ei läheks Eesti jaoks nii nagu alati.

  • Argo Kangro, Eesti Vabariigi ajutine asjur Jaapanis:
    Jaapani jaoks toimus Eesti majanduse avanemine ja liberaliseerumine pärast taasiseseisvumist liiga kiiresti.

Enne kui Eesti jõudis Jaapani firmajuhtide ja otsustajate teadvusse jõuda, oli erastamisprotsess juba lõpule viidud, seetõttu ongi maailma suuruselt teise majanduse välisinvesteeringute osakaal Eestis kaduvväike. Ent Eestis on veel ruumi, seekordne visiit keskendub IT-le ja geenitehnoloogiale.

Keidanren, mille eestikeelne vaste võiks olla Jaapani Äriliit, pole pelgalt üle 1500 suurettevõtet ja tööandjate liitu koondav mammutorganisatsioon.

Võib öelda, et tegemist on ühe olulisima ja mõjuvõimsama Jaapani majandusorganisatsiooniga, kel on riigi majanduspoliitikas öelda mõjukas sõna.

Ühendus loodi 1946. aastal, 2002. mais liitus teise olulise organisatsiooniga Nikkeiren (Tööandjate Liit).

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing