Teisipäev 21. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eksport idaturule saab löögi

Anne Oja 11. märts 2004, 00:00

Kauba eksport läbi vabatsooni toimus peamiselt põhjusel, et Venemaa suunal kehtivad Eesti kaupadele topelttollid. Vabatsoonis vahetas kaup omanikku, iga tehinguga liikus hind allapoole. Viimane ostja, kelleks polnud tavaliselt Eesti ettevõte, vedas koorma tavatolli makstes üle piiri.

Kalatööstuse Maseko kommertsosakonna juhataja Veera Kim lausus, et vabatsoonide kinnipanek tähendab Masekole suurt kahju. ?Praegu mõtleme, kuidas üldse saame edasi töötada. Ukrainasse läheb meie toodangust 60%,? rääkis Kim.

Mööblitootja Friedrichsoni juht Aivar Friedrichson ütles, et 1. aprillist jõustuva muudatusega seatakse ohtu Eesti eksport Venemaale, Ukrainasse ja Valgevenesse. ?Vabatsoonil kaob igasugune mõte, sest hindade korrigeerimise ja null protsendiga käibemaksustamise võimalus kaob. Kui ma ütlen karvamütsimehele, et sorry, Vanja, ma ei saa enam sulle patja 5 krooniga müüa, vaid 10 krooniga, ütleb tema, et olgu, me võtame uue tegija,? rääkis Friedrichson. Tema juhitava firma käive oli mullu 29 mln krooni, 90% toodangust läks Venemaale, Valgevenesse ja Ukrainasse.

Friedrichsoni sõnul toimib vabatsoon täna põhimõttel, et seal on võimalik omanikuvahetus ilma, et peaks maksma käibemaksu, samuti saab kasutada hinnaalandust. ?Mängisime kaasa mängu, mida meilt nõuti. Kui me seda skeemi poleks teinud, siis poleks meil tööd olnud,? ütles Friedrichson. Tema hinnangul puudutab 1. aprillil jõustuv muudatus väga paljusid Eesti eksportööre.

Maksu- ja tolliameti andmetel kasutas kauba viimist vabatsooni mullu 470 Eesti ettevõtet, kelle poolt möödunud aastal vabatsooni kaudu müüdud kauba väärtus kokku oli 3,3 miljardit krooni.

Möödunud aastal Venemaale ja Ukrainasse 30 miljoni krooni eest kalasaadusi eksportinud Viru Kalatööstuse juht Agu Laanemets ütles, et on väsinud muretsemast ja seepärast võtab ta aprillist kehtima hakkavat seadusemuudatust rahulikult. Muudatus oli pikalt ette teada, seepärast ei ole ma enam nii kriitiline, märkis Laanemets.

?Oleme oma partneritele teatanud, et edaspidi peame arvele kirjutama 18% rohkem ja kui te tahate seda raha tagasi saada, siis peate end Eestis maksekohustuslaseks registreerima,? selgitas Laanemets. ?Küsimus pole meis, vaid klientides, kes on oma äri üles ehitanud vabatsooni logistikale. Ja see on igaühe enda asi. Kui osta ei taha, siis ei taha, meie seda mõjutada ei saa,? lisas ta.

Rahandusministeeriumi kaudsete maksude talituse juhataja Urmas Koidu ütles, et riik muudatusest maksutulu ei teeni. ?Ma ei tea, mis tehinguid seal tehti, aga senine kord andis võimaluse kontrollimatuteks tehinguteks. See aga pole Euroopa Liidu tollieeskirjadega kooskõlas,? rääkis Koidu.

Vabatsoone on Eestis kolm: Muugal, Sillamäel ja Valgas. Tallinna Sadamale kuuluvas Muuga vabatsoonis tegutseb ametlikult kuus operaatorfirmat oma ladude ja kaidega.

Tallinna Sadama turundusjuht Erik Sakkov ütles, et ei oma täpset ülevaadet, mis vabatsoonides Euroopa Liitu minnes toimuma hakkab. ?Meie mure on, et vabatsoonides toimuv vastaks seadustele ja et meie operaatorid oleksid õnnelikud,? lisas Sakkov.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juriidilise osakonna juhataja Reet Teder tõdes, et võimalused äri ajamisel ahenevad.

Teder märkis, et Eestile hakkavad ekspordil Venemaale kehtima samasugused tollid kui teistele ELi riikidele. ?Aga see on teoreetiline käsitlus, mis praegu pole päris kindel,? ütles Teder.

Viimaseid nädalaid kehtiv käibemaksuseadus loeb kuni 31. märtsini vabatsooni liikuva kauba ekspordituks ja maksustab 0protsendilise käibemaksuga, kui kaup ületab riigipiiri 15 päeva jooksul. Aprillist maksustatakse kõik vabatsoonis toimuvad Eesti ettevõtete tehingud 18protsendilise käibemaksuga. 0protsendilise käibemaksuga maksustatakse alles tegelik eksport.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing