Internet imbub elektrivõrkudesse

Ehkki kõigis kodudes on elektrijuhtmed juba olemas, pole neis veel internetti. Aastaid on räägitud erinevatest tehnoloogiatest, mis andmeside elektrivõrku tooksid. Millenniumivahetusel oli Eesti Energiaski plaan hakata juhtmetesse internetti pumpama, kuid viimastel aastatel on see jutuks jäänudki. Tõrkeks on vastavate seadmete liiga kõrge hind.

Hinnast ei taha ka rääkida ka Enerexi messil töötavaid ILevo elektri-interneti seadmeid näitav Indrek Ulmas, Schneider Electric Eesti ASi müügijuht. Siiski ütleb ta välja n-ö keskmodemi hinna: ligi 20 000 krooni. See seade saab sillaks elektrivõrgu ja andmesidevõrgu vahel, pannes samas traadis käima nii info kui energia.

Üks keskseade võib olla tervel elamurajoonil või paneelmajal. Lõpptarbija juures arvutilaua taga seinas asuvas pistikus on teine seade ? kliendimodem, mille hind jääb saladuseks. ?Kõik sõltub teenusepakkujast ja kogustest,? põhjendab Ulmas hinna saladuseshoidmist. Siiski lubab ta, et elektrivõrgu modem ei jää näiteks Starmani klientide kasutatavast kaabelmodemist või Elioni ADSL-modemist mitmeid kordi kallimaks.

Valitsuse plaan viia internet igasse kodusse saaks elektrivõrgu kaudu andmeid edastades kiirelt täidetud, kuid spetsialistide sõnul see lahendus nii roosiline pole. Seadmed ei levita internetti juhet pidi kuigi kaugele. Kuigi Rootsis, Islandil või USAs sobib paljudes kohtades elektrivõrk andmesideks, ei saa Eestis suuri kulutusi tegemata andmeid elektrijuhtmesse lasta.

Samas võib kokku hoida eramaja ehitaja, kes niikuinii ei soovi lauatelefoni, kuid vajab internetti. Siis ei pea ta ADSLiga liitumiseks tellima liitumist ega lauatelefoniteenust ning jääb ära ka vähekasutatava telefoni kuumaks. Samamoodi saab kokku hoida vana maja internetiseerimisel: uusi võrgujuhtmeid pole vaja vedada.

?Vanad juhtmed ongi kõige paremad,? selgitab Ulmas. ?Nende kaudu levib signaal paremini.? Sel aastal kavatsetaksegi internetiseerida mõni ühiskondlik suur ja vana maja, et näidata, kuidas asi töötab.

Martin Mätas, Merko eriosade spetsialist:

Interneti pakkumine elektrijuhtmest sõltub internetiteenuse pakkujast, aga oma uusehitiste projekteerimisel me seda võimalust juba arvestame.

Mõeldav oleks internetti elektrijuhtmete kaudu kasutada näiteks korterelamutes. Ilma lisakaabelduseta saab kõikidesse tubadesse võrguühenduse, inimene saab ise valida, millisest magamistoast ta siis töötoa teeb. Samuti on see lahendus hea vanemates hoonetes, näiteks koolides, kus ei pea võrgukaablite vedamiseks hakkama lammutustöid tegema. Kas või Mustamäe paneelelamud saaks niimoodi ära internetiseerida. Teretulnud oleks, kui Eesti Energia hakkaks oma võrgu kaudu internetiteenust pakkuma.

Uute eramajade puhul valivad mõned kliendid telefoniliini vaid interneti pärast. Kui aga interneti saab majja elektrijuhtme kaudu, jääb kallis liitumine ja telefoni kuumaks ära ning kokkuhoid on märgatav.

Urmas Aiaste, Eesti Energia Televõrgu juhataja:

Oleme kursis uue firma ILevo turuletulekuga. Seni on ka teisi tootjaid olnud, näiteks Ascom. Andmeside levikut üle elektriliini on siiani Euroopas takistanud ühtse standardi puudumine ja liialt suured raadiohäired. Viimaste vastu võitlemiseks on piiratud seadmete tegevusraadiust. Ei ole kuulnud, et keegi oleks saanud üle 300 meetri kaugusele oma signaali edastada ja see on meie jaoks vähe, meie otsime odavat lahendust 3?5 kilomeetrile. 300 meetrit on siiski ainult majasisene lahendus.

Andmeside üle elektriliini töötab väga hästi Ameerikas ja ka Islandil on sellesarnane projekt. Meie saame asjast siis innustuda, kui ILevol on Euroopa tüübikinnitus käes. Ei tea, et neil täna oleks. Kindlasti võib siin äkilisi muudatusi tulla. Meie jaoks suurim investeering on pääseda andmesidega sinna 300 meetri kaugusele lõpptarbijast, mis praegu on liiga kallis.