Rootsi nõuab ikka tööluba

?See ei tähenda, et me püüame tõkestada nende riikide kodanike pääsu Rootsi tööturule,? ütles eile Äripäevale Rootsi migratsiooniminister Barbro Holmberg. ?Tahame kindlustada, et nende riikide kodanikke Rootsi tööturul ebaausalt ära ei kasutataks.?

Holmbergi sõnul on valitsuse ettepanek, et ka pärast 1. maid säilib ELi liikmeks saavate Ida-Euroopa riikide kodanikele tööloa nõue, mida tuleb saatkonna kaudu taotleda oma kodukohariigis. Rootsi tulekuks peab olema õige töökoht, õige tööandja ja palk, mis võimaldaks Rootsis ära elada. Ka majutuse küsimus peab olema lahendatud.

Samas on valitsus loobunud nõudest, et Rootsis töötamise loa saab ainult tingimusel, et Rootsi tööturul pole võimalik sellise kvalifikatsiooniga tööjõudu leida. ?See nõue kontrollida, kas Rootsi tööturul seda inimest vaja on, kaob ära,? ütles Holmberg.

Samuti kinnitas Holmberg, et neile, kel on ette näidata täisajaga töökoht, laienevad kõik Rootsi sotsiaalkindlustussüsteemiga ette nähtud õigused ja soodustused ehk teisisõnu selles osas idaeurooplastele kitsendusi ei tehta.

Küsimusele kui kaua üleminekureeglid kehtiksid, vastas Holmberg, ?nii lühikest aega kui võimalik.?

Täna esitab Rootsi valitsus oma ettepaneku Rootsi parlamendile. Seni on seda toetanud sotsiaaldemokraadid, valitsuskoalitsiooni kuuluvad vasakpoolsed ja rohelised on vastu. Vastu on ka keskpartei ja kristlikud demokraadid. Otsustavaks saab, mida ütlevad konservatiivid ja liberaalid.

Sisuliselt ei vaja Rootsi valitsus parlamendi heakskiitu, sest piirangute sisseviimiseks ei muudeta seadust, vaid määrusi. ?Me ei taha aga nii olulises küsimuses jätta parlamendiga konsulteerimata,? ütles Holmberg. Lõplik selgus ei tule ilmselt enne aprilli lõppu.

Läinud detsembris otsustas Rootsi parlament, et üleminekureegleid ei ole vaja. Teisiti arvab Rootsi ametiühingute keskorganisatsioon LO, kes kardab palgadumpingut Rootsi tööturul. Teine argument, mida kasutab peaminister Göran Persson, on tõke ?sotsiaalse turismi? ärahoidmiseks ? Rootsis kehtivate reeglite järgi saab Rootsi sotsiaaltoetusi iga isik, kes nädalas töötab vähemalt 10 tundi.

Rootsi migratsiooniameti andmeil prognoositakse, et ELi laienemise järel tuleks uutest liikmesriikidest aastas Rootsi tööle 6000?10 000 inimest. Läinud aastal anti poolakatele välja 6579 tööluba, eestlastele 580, lätlastele 345 ja leedulastele 642.

Inger Lagerström Rootsi migratsiooniametist juhtis tähelepanu, et piirangud kehtivad vaid tööjõule ? üliõpilaste ja pensionäride liikumisele mingeid piiranguid ei seata. Elamist ära võimaldavaks palgaks hindas Lagerström 13 000?15 000 Rootsi krooni kuus.

Rootsi ehitustööliste ametiühingu Byggnads juhi Hans Tilly sõnul ei piisa vaid üleminekureeglitest Ida-Euroopa tööjõule, lappida tuleb ka augud Rootsi enda seadusandluses.

Tilly sõnul on Rootsis hulk ebaausaid ettevõtjaid, kelle äriidee pole ära kasutada mitte ainult idaeurooplasi, vaid ka Rootsi tööjõudu, jättes maksud maksmata ning pakkudes töötingimusi, millega ehitustööliste ametiühingute liikmed ei nõustuks.

?Kui palgakokkulepete järgi peaks keskmine ehitustöölise palk Rootsis olema 115?160 Rootsi krooni tunnis, siis slovakid olid siin tööl 18 krooni eest tunnis,? ütles Tilly. Tavaliselt on idaeurooplaste tunnitasu siiski kõrgem, ca 30?60 Rootsi krooni tunnis.

?Meie seisukoht on, et kõik on teretulnud, kuid seda meie kollektiivlepingute tingimusel,? ütles Tilly. Järelevalvet peaks Tilly sõnul tegema ehituse peatöövõtja, seda ka allhankijate üle.

Lõuna-Rootsis poole aasta jooksul tehtud ?reidide? käigus tuvastasid ametiühingu liikmed illegaalse tööjõu kasutamise 140 objektil kontrollitud 400st.