Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Soome ettevõtted otsivad uutest ELi liikmetest tulu

Kari Alho 11. märts 2004, 00:00

Majanduslikd suhted Soome ja Eesti vahel on väga tihedad ja olulised mõlemale riigile. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga süvendab neid suhteid veelgi. Soome ettevõtete taotlus on eeskätt laienevast siseturust kasu saada, kuid neid meelitab ka uute liikmesriikide madalam kulude tase.

ELi uute liikmete majanduslik areng on olnud suhteliselt soodus. Ka palgad ja hinnad tõusevad koos majanduse kasvuga, kuid madala algtaseme tõttu on uute liikmesriikide tulude ja kulude tase ilmselt veel ka veerandsajandi pärast vaid keskmiselt 75% Soome vastavast tasemest.

Eestis on tootmine kiiresti edasi arenenud, kuid riik peab erilist tähelepanu pöörama väliskaubandusbilansi puudujäägi vähendamisele. Eesti on vä-ga sõltuv välisinvesteeringuist, tänu millele on siiani suudetud puudujääki kompenseerida välisriikidest võlgnevusse sattumata. Pole aga teada, kui kaua selline areng võib jätkuda. See tekitab Eesti majanduse arengu stabiilsuse seisukohast riske ka riigis tegutsevate Soome ettevõtete jaoks.

Soomega võrreldes on uutes ELi riikides avalik sektor väiksem ja maksukoormus madalam. Maksud on ettevõtte asukoha valikul oluline tegur, teised faktorid võivad isegi olla tähtsamad, kuid maksupoliitika võib mõnel juhul saada otsustavaks. Ettevõtte paiknemise osas on konkurents Soome ja uute liikmesriikiide vahel suurim töömahuka tootmisega ettevõtete puhul, mille turg asub põhiosas neis riikides endis. Maksukonkurents ei piirdu üksnes uute liikmesriikidega, sest nii ettevõtete kui üksikisikute maksukoormust vähendatakse ka teistes riikides.

Meie uurimuse tulemused näitavad, et Balti riikides ja Poolas juba tegutsevad Soome ettevõtted kavatsevad oma tegevust neis riikides edaspidigi laiendada. Olulisim tegevuse laiendamise vorm on eksport Soomest, u 55% küsimustele vastanud ettevõtteist kavatseb just nii toimida. Olulisematena nimetati ka allhankeid ja tootmise laiendamist liituvais riikides. Veidi vähem kui 30% vastanuist tahab osa ettevõtte toiminguist uutesse liikmesriikidesse üle viia, peaamiselt mõeldakse tootmistegevust, teisena klienditeenindust. Teadus- ja arendustegevust ega emaettevõtte ületoomist ei nimetanud ükski küsitletud ettevõte täie kindlusega.

Otseinvesteeringute eeldatav kasv uutes liikmeriikides on keskmiselt seda suurem, mida rohkem ettevõtte eksport hinnanguliselt uutesse liikmesriikidesse kasvab. Uuringud näitavad, et eksport ja otseinvesteeringud toetavad üksteist ega ole teineteisega vastuolus, nagu Soomes tihti kardetakse. Soome ettevõtete otseinvesteeringuist on vaid 3% suunatud uutesse ELi riikidesse, nende riikide osakaal Soome ekspordis on 7%. Investeeringud uutesse liikmesriikidesse on end paremini ära tasunud kui Soome investeeringud välisriikidesse keskmiselt.

Kasvav turg uutes ELi riikides on tähtsaim äritegevuse eeldus ja arengu tingimus. Veidi vähem oluliste teguritena võib välja tuua siseturu laienemise ning madala kulude taseme, mille soodsus küll aja möödudes kahaneb.

Kõige enam kahandab äritegevuse eeldusi uute liikmesriikide Soomest madalam haldussuutlikkus, mis on teatud määral seotud ka riikide madala maksukoormusega. Veidi väiksemaks takistuseks võib pidada uute liikmesriikide majanduse ebastabiilsust ja infrastruktuuri puudulikkust.

ELi laienemine tekitab Soomele teatud kohanemisraskusi. Teisalt on Soome ettevõtted juba pikka aega uutes liikmesriikides tegutsenud. See on eelis. Majanduskasvu kiirenemisest tulenev positiivne mõju Soome tööhõivele on ajapikku suurem kui konkurentsi teravnemisest ja tootmise uutesse liikmesriikidesse üleviimisest tekkinud negatiivne mõju.

Artikli autorid, Soome konjunktuuriinsituudi ETLA teadurid, viisid hiljuti läbi uurimuse ?Euroopa Liidu laienemise mõju Soome ettevõtete strateegiatele?, mis on kättesaadav ETLA koduleheküljel www.etla.fi

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing