Väliskaubanduse puudujääk suurenes

Artikkel

- Uudised
- Gea Velthut-Sokka
- 10. märts 2004 kell 8:23
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väliskaubanduse puudujääk suurenes
Eelmisel aastal suurenes väliskaubanduse puudujääk veelgi, teatas Statistikaamet.
Eesti väliskaubanduse aastakäive põhikaubandussüsteemi järgi oli 2003. aastal 152,2 miljardit krooni, sellest eksport 62,5 miljardit krooni (41%) ja import 89,7 miljardit krooni (59%). Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli 27,2 miljardit krooni (2002. aastal 22,5 miljardit krooni).
2002. aastaga võrreldes suurenes väliskaubanduse aastakäive 12%, eksport suurenes 10% ja import 13%.
Suure osa ekspordist moodustab taasväljavedu pärast töötlemist Eestis ja impordist ajutine sissevedu töötlemiseks taasväljaveo kohustusega. Siiski vähenes mõlema tolliprotseduuri osatähtsus 2003. aastal jätkuvalt.
2003. aastal eksporditi kaupa 153 riiki ja imporditi 176 riigist pärit kaupa. 64 riigiga oli kaubandusbilanss positiivne. Euroopa Liidu riikide osatähtsus ekspordis oli 68% (2002. aastal samuti 68%) ja SRÜ riikide osatähtsus 6% (2002. aastal 5%). Euroopa Liidu riikide osatähtsus impordis oli 54% (2002. aastal 58%) ja SRÜ riikide osatähtsus 15% (2002. aastal 10%).
Ekspordis olid 2003. aastal kümme suuremat partnerriiki samad, mis 2002. aastal. Tunduvalt suurenes eksport Soome (2,1 miljardi krooni võrra), Rootsi (0,8 miljardi krooni võrra), Saksamaale (0,5 miljardi krooni võrra) ja Venemaale (0,5 miljardi krooni võrra). Vähenes väljavedu Suurbritanniasse (0,1 miljardi krooni võrra).
Kümne suurema impordipartneri hulgast langes 2003. aastal välja Poola ning tema asemele tuli Ukraina. Tunduvalt suurenes kauba sissevedu Ukrainast (2,8 miljardi krooni võrra), Venemaalt (1,8 miljardi krooni võrra), Saksamaalt (1,2 miljardi krooni võrra) ja Soomest (0,7 miljardi krooni võrra). Oluliselt vähenes vaid import Itaaliast (0,9 miljardi krooni võrra).
2002. aastaga võrreldes suurenes peamiselt masinate ja seadmete (1,5 miljardi krooni võrra), metalli ja metalltoodete (0,9 miljardi krooni võrra), puidu ja puittoodete (0,8 miljardi krooni võrra), keemiatööstuse tooraine ja toodete (0,7 miljardi krooni võrra) ning mööbli ja muude tööstuskaupade (0,7 miljardi krooni võrra) väljavedu. Eksport ei vähenenud oluliselt üheski kaubagrupis.
Impordis suurenes peamiselt transpordivahendite (4,8 miljardi krooni võrra), masinate ja seadmete (1,4 miljardi krooni võrra), metalli ja metalltoodete (1,1 miljardi krooni võrra) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (0,7 miljardi krooni võrra) import. Sissevedu ei vähenenud oluliselt üheski kaubagrupis.
2003. aastal jäi taasväljavedu tolliladudest peaaegu eelmise aasta tasemele. Import tolliladudesse veidi suurenes. Tolliladudesse paigutatakse peamiselt põllumajandussaadusi ja toidukaupu, masinaid ja seadmeid, mineraalset kütust, transpordivahendeid, metalli ja metalltooteid.
Hetkel kuum