Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroametnikud maksavad Eesti seaduste järgi
Enamasti on segaduste põhjuseks sealselt palgalt tasutud Euroopa Ühenduse (EÜ) maks ehk nn community tax. EÜ maks on ühenduste teenistujatele eksisteerinud peaaegu 40 aastat. Eesti jaoks muutus see aktuaalseks eelmisest aastast, kui institutsioonidesse võeti tööle hulganisti liitumist ettevalmistavaid töötajaid.
Vastavalt 1965. aasta EÜ privileegide ja immuniteetide protokollile peetakse EÜ maksu kinni kõikidelt ühenduste ametnike ja muude teenistujate ELi institutsioonidest saadud palkadelt ja muudelt tasudelt.
Maks ei laeku mitte ühelegi konkreetsele riigile, vaid otse ELi eelarvesse. Liikmesriigid peavad need tasud nii tulumaksust kui ka muudest maksudest vabastama. Kohustatud on nii isiku residentsusriik kui ka teenistuskoha riik.
Kuna ELi acquis (ühenduse õigustik) laieneb ainult liikmesriikidele, pole Eestil liitumiseni kohustust oma residentide saadud töötasu tulumaksust vabastada. Selles ei lepitud kokku ka liitumisläbirääkimistel. Maksuvabastust peab rakendama alates 1. maist 2004 teenitud töötasudele. Euroopa Komisjon on siiski soovitanud teistsugust lähenemist. Leitakse, et kuigi kandidaatriigid ei ole enne liitumist kohustatud ELi teenistuses olevate residentide palkasid tulumaksust vabastama, oleks liitumisprotsessi ideega igati kooskõlas, kui nad seda teeksid. Praegu on läinud seda teed ainult Leedu.
Eesti seisukohta väljendab rahandusministeeriumi juhend EÜ maksu arvestamise kohta tulumaksu arvutamisel. Selle kohaselt kuulub selline töötasu enne ELiga ametlikku liitumist residendi maksustatava tulu hulka ja sellelt tuleb tasuda tulumaks. See kehtib nii eelmise aasta tulude kui ka sellel aastal enne 1. maid teenitu kohta. Samas lubab juhend sarnaselt välisriikidele makstud tulumaksuga ka EÜ maksu tasumisele kuuluvast summast maha arvata. Sellega välditakse topeltmaksustamist.
Segadust tekitab ka institutsioonidest saadud suurt palgalisa moodustavate hüvitiste ja päevarahade maksukäsitlus. Nimetatud summad on EÜ maksust vabastatud. Eelmise aasta lõpuni kehtinud tulumaksuseaduse redaktsioon vabastust sellistele mitteresidendilt saadud summadele ei laiendanud. Ka ei kohaldu neile sel aastal kehtima hakanud välismaalt teenitud palgatulu maksudest vabastavad muudatused. Seega peaksid residendiks olevad ELi teenistujad sarnaselt palgatulule ka hüvitised ja päevarahad oma tuluna deklareerima ja neilt tulumaksu tasuma. Sama kehtib ka käesoleva aasta nelja kuu jooksul saadu kohta, mis deklareeritakse järgmise aasta alguses. Kõik eeltoodu puudutab ainult Eesti residentsusega ametnikke.