Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroopa Liidu mitme miljardi eurosed hanked on Eesti ettevõtjatele avatud

Merike Lees 12. märts 2004, 00:00

Liidu abiprogrammide raames tehakse hankeid kas teenuste tellimiseks, materjalide ja asjade hankimiseks või töövõtja leidmiseks. Oluline on, et projekti raames pakutav teenus ja materjalid pärineks EList või vastava programmi või projekti partnerriigist, ütles välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna arengukoostöö büroo diplomaat Priit Turk.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (EKTK) aitab ettevõtjal leida neile sobiva hanke igal nädalal väljakuulutatava enam kui 2500 erineva hanke seast. Erinevate ELi organite poolt algatatud arvukatest hangetest on ettevõtjal raske ülevaadet saada, mistõttu kaubandus-tööstuskoja euroinfokeskus otsib neile sobivad hanked välja, selgitas Euroinfo keskuse juhataja Kristina T?istova.

Üldiseks reegliks, mida hankel osalev ettevõtja peab arvestama, on see, et ettevõttel ei tohi olla eelnevaid seaduserikkumisi, näiteks seoses maksudega. Täpsemad kriteeriumid tulenevad iga konkreetse hanke iseloomust ja on hankekuulutuse juures ka täpsustatud.

Liidu abiprogrammide hangete kohta saab informatsiooni Europeaidi kodulehelt. Europeaid on Euroopa Komisjoni arenguabipoliitika ning programmide elluviivaks institutsiooniks ning nende kodulehel on olemas kogu informatsioon nii juba olnud kui ka hetkel väljakuulutatud hangete kohta.

Eesti ettevõtjatele jäävad pärast liitumist ainsana suletuks Euroopa Arengufondist finantseeritavad hanked tegutsemiseks Aafrika, Kariibi ja Vaikse ookeani riikides, kuna Eesti ei hakka kohe pärast liitumist Euroopa Arengufondi rahaliselt panustama.

Iga hanke juures avaldatakse koos abiprogrammi eesmärkidega ka juhtnöörid hankepaberite täitmiseks, sealhulgas standardlepingu vormid, eelarve struktuur, protseduurid, mida peaks osaleja järgima. Informatsiooni hangete kohta leiab ka ELi ametlike hangete andmebaasist internetis.

T?istova sõnul selekteerib EKTK Euroinfo Keskus küll ettevõtjat huvitavad pakkumised välja, kuid pakkumise koostamisega nad ei tegele. ?See on rohkem juriidiline küsimus,? märkis ta.

Keskus teeb ühekordsed väljaotsimised tasuta. Korduvate päringute puhul pakutakse teenust EKTK konsultatsioonihinnakirja järgi.

Seni on Eesti firmadest kõige enam hangete vastu huvi tundnud projektbürood, ehitusettevõtted, puidu- ja ehitusmaterjali tootjad. Kuna Eesti ettevõtete jaoks on hanked sageli liiga mahukad, on nad moodustanud konkurssidel osalemiseks välispartneritest konsortsiumid, ütles T?istova.

Viiel ISPA tee-ehituse hankekonkursil osalenud ASi Talter juht Sven Pertens peab suurimaks osalemisprobleemiks kõrgeid nõudeid firma käibele.

Hanke maksumus jääb tavaliselt 100?450 miljoni krooni piiresse, kuid hankel osaleva firma kolme kuni viie viimase aasta käive peab hanke summa ületama kahe- kuni viiekordselt. Sellist käivet Eesti tee-ehitajatel aga ei ole, mistõttu on ainsaks võimaluseks moodustada mitme tee-ehitajaga konsortsium, rääkis Pertens.

Talter on osalenud peale viie ISPA programmi konkursi ka kolmel Maailmapanga hankekonkursil ning võitnud kaheksast hankest kuus. Kokku on need hanked toonud Talterile nelja aasta jooksul ligikaudu 200 miljonit krooni käivet. Aasta peale tuleb hanketöid keskmiselt 50 miljoni krooni eest, mis moodustab ettevõtte 400 miljoni kroonises aastakäibest kaheksandiku.

Võidetud hanked on toonud neile Pärnu ja Narva maanteede ehituse. Edule vaatamata ei pea Pertens konkursil osalemist kergeks. Tema sõnul on oluline, et pakkujal oleks kohapealne materiaalne baas, inimesed ja informatsioon. Kui minna võõrasse riiki, siis ei suuda pakkuja kõige madalamat hinnataset hoida. ?Võitmiseks tuleb teha lihtsalt kõige odavamaid pakkumisi,? tõdes Pertens.

Üheks probleemiks on tee-ehitushangete puhul tööde planeerimine, sest kui kevadel kuulutatakse hange välja, jõutakse alles sügisel lepinguni, mis tähendab, et töid saab alustada järgmisel kevadel ja üks hooaeg on seega raisatud.

Ehkki konkurssidel osalemise paberimajandust hindas Pertens keeruliseks, on Talter kõik oma dokumendid ise täitnud. Tegemist on inglisekeelse dokumentatsiooniga, kus tuleb ettevõtte ?eurokõlbulikkust? põhjalikult tõestada. Konkursi võitmine tähendab aga seda, et tegelik töö hakkab toimuma järelevaataja valvsa pilgu all. ?Ühtegi liigutust ei saa teha ilma, et järelevaataja kohapeal ei viibiks,? rääkis Pertens.

Ettevõtjatele, kes kavatsevad liidu hangetel osaleda, soovitas Pertens lugeda hoolikalt hankedokumente ja teha endale selgeks FIDICu reeglid, mille järgi konkursse läbi viiakse. Samuti tuleb arvestada, et protsess on pikk ning hilisem järelevalve tööde üle range.

Tulevikus ei välista Pertens osalemist liidu hangetel ka väljaspool Eestit. Arvestades aga seda, et Talteri emafirma on Soome Lemminkäinen, kellel on tütarettevõtteid kõigis ümberkaudsetes riikides, ei pea Pertens Talteri osalemist nende maade hangetel siiski tõenäoliseks.

  • Tarmo Sild, Lextali vandeadvokaat:
    Esimene soovitus on teha endale selgeks hangete avaldamise kohad ja neid perioodiliselt kontrollida. On hanked, mis avaldatakse ametlikes väljaannetes ja internetis ning hanked, mis saavad teatavaks ainult eelnevalt kvalifitseeritud pakkujatele.

Samuti võib soovitada teha endale selgeks oma valdkonna kvalifitseeritud pakkujad ? nende nimekiri on samuti avalik ? ning saavutada nendega kontakt. Kvalifitseeritud pakkujad toimivad sageli katusorganisatsioonina, kes suurema osa töömahust ostavad allhankena sisse ? nad peaksid teadma, kellega esmajoones ühendust võtta.

Pakkumises tuleb müüa oskusi. Reeglina ei soovita me rõhuda ainult hinnale, vaid eelkõige enda kompetentsile. Enda kompetentsi määratlemisel on jällegi oluline teadvustada, et toimitakse Euroopa ühisturul, kuigi ollakse Eesti ettevõte.

Pakkumise tegemisel konsortsiumi osana (partnerina, allhankijana) on väga oluline vastava lepingu olemasolu: kes on konsortsiumi esindaja tellija ees, milline on tööjaotus, riskide jaotus, tähtajad, tasu.

Praktikas klopsitakse pakkumised mõnikord nii kiiresti kokku, et poolte vahel on saadetud ainult mõned e-mailid CVde või firma profiiliga ning umbmäärased selgitused tööjaotuse ja tasu kohta. Pole siis imestada, et probleemid tekivad.

Alati soovitame täita hanke- või allhankelepingut selliselt, et ettevõttesse jääks peale tasu veel ka täiendav oskusteave ning samuti hankele viitamise õigus, mis võimaldaks tulevikus iseseisvamalt ja edukamalt hangetes osaleda ja neid täita.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:16
Otsi:

Ava täpsem otsing