Euroopa Liit ja maksud

Marek Herm 12. märts 2004, 00:00

Tänavu jaanuarist jõustus Euroopa Liidu (EL) direktiiv eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (nn intresside ja litsentsitasude direktiiv, 2003/49/EÜ). Direktiiv keelab liikmesriigil, mille äriühing maksab intresse või litsentsitasu teises liikmesriigis asuvale äriühingule, kõikide maksude kinnipidamise neilt maksetelt. Eesmärk on luua erinevais riikides asuvaile, omavahel seotud äriühinguile samasugused maksustamistingimused, nagu on ühes riigis asuvail äriühinguil. Sarnaselt ema/tütarühingu direktiiviga laiendab kõnealune direktiiv maksvabastuse püsivale tegevuskohale.

Direktiivi kohaldumiseks on seatud mitmeid tingimusi. Esiteks kohustatakse riike vabastama maksudest vaid omavahel seotud äriühingute vahelised maksed. Direktiivi kohaselt peab omavahel seotuks lugema äriühingud, kui osalussuhe nende vahel on 25% või enam või kui kolmas äriühing omab mõlemast 25% või enam. Kuid direktiiv ei keela riikidel osalusnõuet alandada või sest loobuda. Kitsendava tingimusena on riikidele antud võimalus kehtestada äriühinguile kuni kahe aastane osaluse hoidmise kohustus.

Teiseks peab maksusoodustust kohaldama ainult sellisele maksele, mille saaja on intresside või litsentsitasude tegelik tulusaaja/kasusaav omanik. Sellega tahetakse välistada situatsioon, kus vahendaja kasutamise kaudu välditakse muidu tasuda tulevat tulumaksu. Soodustusest ei tohiks nt kasu saada liiduvälisest riigist pärit äriühing, kes üritab selleks loodud ühes liikmesriigis asuva äriühingu kaudu vältida teisest saadavate intresside pealt tasuda tulevat tulumaksu. Siis oleks tegelik tulusaaja kolmanda riigi äriühing ja riigil, kust intresse makstakse, oleks õigus maksuvabastust mitte kohaldada.

Kuna Eesti ei küsinud nende nõuete täitmiseks üleminekuaega, peab direktiiv ELiga liitumise hetkeks olema üle võetud. Selleks tuleb muuta tulumaksuseadust. Praegu tuleb mitteresidendile makstud intressidelt tulumaks alati kinni pidada, v.a maksuvabastused krediidiasutustele, riigi võetud või garanteeritud laenudelt, riigi võlakirjadelt ja mõningailt väärtpabereilt tasutud intressidelt. Ka mitteresidendile makstud litsentsitasudelt tuleb tulumaks kinni pidada.

Küsitav on, kas ja millises ulatuses kavatseb Eesti rakendada miinimumosaluse nõuet maksuvabastuse saamiseks. ELi liikmetega sõlmitud maksulepinguis pole üheski maksusoodustuse või -vabastuse saamiseks vaja olla omavahel seotud. Samas ei kaota need lepingud tulumaksu, vaid alandavad 5-10%-ni. Võimalik, et maksuvabastuse saamiseks kehtestatakse siiski vähimosaluse nõue.

Euroopa Komisjon avaldas äsja kaks direktiivi muudatusettepanekut. Esimene neist laiendaks direktiivi ka Euroopa äriühingule ja Euroopa ühistule. Teisega sätestataks, et maksusoodustused laienevad maksetele ainult siis, kui neid saav äriühing pole oma liikmesriigis saadud maksete suhtes tulumaksust vabastatud.

Siin võib küsimusi tekitada Eesti süsteem, kus ettevõtteil traditsiooniline tulumaks puudub. Ettepanekute seletuskiri märgib, et eeskätt on silmas peetud olukorda, kus välismaised intressid ja litsentsitasud on erandina üldisest reeglist siseriiklikust tulumaksust vabastatud. Selle selgituse järgi tuleks ka muudatuste järgselt Eestisse makstavad intressid ja litsentsitasud teises riigis maksude kinnipidamisest vabastada. Samas ei saa kindel olla, et mõni riik ei hakka Eesti süsteemile viidates keelduma maksuvabastusest.

Äriühinguil, kel on lähiajal vaja mõnes ELi riigis asuvale äriühingule maksta intresse või litsentsitasusid, on soovitatav oodata maksetega maikuuni.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:16
Otsi:

Ava täpsem otsing