Dividendide väljamaksmisega viivitamine säästab tulumaksu

Merike Lees 15. märts 2004, 00:00

Konsultatsioonifirma KPMG maksu- ja juriidilise osakonna juhataja Kadri Arula tõdeb, et maksukokkuhoid on kahe otsaga asi ja ühest nõu dividendide väljavõtmiseks anda ei saa.

Eraldi tuleb käsitleda avalikult börsil noteeritava ettevõtte paarikümne või -saja aktsia omanikku ning väiksema ettevõtte suuraktsionäri. Viimasel ei ole põhjust alati dividende välja võtta, sest tema saab oma rahaga opereerida firma kaudu, mis ei too endaga kaasa maksukohustusi, selgitas Arula.

Börsifirmades on olukord teine, sest seal on põhimõtted, mille alusel dividende määratakse, teised. Juhul, kui oodata tulumaksu langemist kahe protsendi haaval järgnevatel aastatel, siis võib see maksuvõit tähendada kaotust hoopis muus vallas, rääkis Arula.

?Kindlasti tuleb arvestada raha ajalise väärtusega ja sellega, mida rahaga kavatsetakse ette võtta,? märkis Arula.

Henno Viires investeerimispangast LHV ütles, et tänane dividend on soodsam kui aasta pärast kaks protsenti maksukokkuhoidu.

Väljamakstud raha peaks sellisel juhul teenima rohkem, kui seeshoidmisest saadav kaks protsenti. Samas avaldas Viires kahtlusi, et tulumaksu alanemine ei pruugi olla 100 protsenti kindel. ?Kui ma oleksin selles kindel, siis ma võiksin pidada dividendide väljamaksmise edasilükkamist põhjendatuks,? märkis Viires.

Kadri Arula ei pidanud siiski usutavaks, et juba seadusena vastuvõetud tulumaksumäära alandamist keegi muutma hakkaks. ?Ma ei taha uskuda, et seda, mis on seadusega lubatud, hakkaks keegi ära muutma,? lausus Arula. Iseasi on see, kui juriidiliste isikute tulumaksu süsteemi muutmine ELis paratamatuks muutub.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Dmitri Jegorov leidis, et kaks protsenti aastas ei ole mingi eriti suur tulu.

See on täiesti võrreldav inflatsiooniga, nii et mis võidetakse madalama maksumäära arvelt, selle sööb inflatsioon ära, märkis ta.

Jegorovi sõnul pole dividendidel ka üksikisiku tulumaksu kokkuhoiu seisukohalt tähtsust, kuna kodumaiste ettevõtete aktsionäride dividendidelt maksab ettevõte maksud ära.

Arula hinnangul on see seisukoht lühinägelik, sest kui inimesel on firma, siis teeb sama välja, kas maksta maksu firma taskust või otse enda taskust.

Advokaadibüroo Markus, Meidra, Missik & Co konsultant Tanel Kõrvel pakub maksude säästmise eesmärgil dividendide alternatiiviks hoopis kasumikeskuse siirdamist Eestist väljapoole.

Näiteks Eesti äriühingu mitteresidendile makstavad intressid on tulumaksuvabad, kui nad vastavad tulumaksuseaduse § 31 lg 3 mitteresidente puudutavale punktile 3.

Läbi intressikulu on võimalik kasum siirdada tulumaksuvabalt ka mitteresidendist äriühingusse.

Oluline on jällegi, et need intressid vastaksid tulumaksuseaduse § 31 lg 3 punktis 3 sätestatule. Sel moel saab Eesti kodanik suunata muidu tulumaksustamisele minevad dividenditulud maksuvabalt mitteresidendist äriühingusse ja sealt tulumaksuvabalt investeerida.

  • Kalev Kompus, finantsnõustaja asuta.ee:
    Dividend on ainult üks võimalus äriühingust seaduslikult kasumit välja võtta. Dividendist oluliselt aktsionärisõbralikumad ehk oluliselt väiksema maksukuluga on mitmed seaduslikud alternatiivid.

Näiteks kasumikeskuse muutmine. Eesti firma poolt mitteresidendile tasutavad intressid on maksuvabad, kui väljamakse aluseks on §31 lg 3 toodud tingimused. Nimetatud tingimuste täitmisel on väljamaksed maksuvabad nii offshore- kui ka onshore-firmale.

Kasumi tulumaksuvaba siirdamine ühest Eesti firmast teise võimaldab tulumaksu edasi lükata. Siirdamise eelduseks on finantsinstrumendi kasutamine, mida võib siduda ka ettevõtte edukusega. Selline lahendus nõuab pikaajalist planeerimist ning ei võimalda lahendada probleeme üleöö, nagu tihti soovitakse.

Firmadevahelise laenu puhul annab üks äriühing teisele turutingimustel laenu. Selline lahendus on Eestis laialdaselt kasutusel ning väga odav, kuid muudab käibevarade juhtimise keerulisemaks.

Euroopa Liidu seadusandlus võimaldab teatud tüüpi äriühingut kasutades viia kasumi tulumaksuvabalt ühest ELi liikmesriigist teise ehk katta ühes riigis tekkinud kahjum teises riigis tekkinud kasumi arvel. Selline konsolideerimine on sobilik keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Üheks alternatiiviks võib pidada ka Euroopa holding-firma omanduses oleva Eesti äriühingusse akumuleerunud kasumi jagamist likvideerimisjaotisena.

Likvideerimisjaotis maksustatakse tulumaksuseaduse § 15 kohaselt, millest lähtuvalt tuleb jälgida riikide vahelisi maksulepinguid, saavutamaks suurimat effekti.

Kahe äriühingu ühendamine, võimaldab ettevõtte finantseerimist ettevõtte oma varadest. Eesti firmasse akumuleerunud kasumist tasutakse emaettevõttele soetamise eest.

Tasumine on võimalik soetatava äriühingu varade arvelt pärast soetatava ja soetava äriühingu ühendamist.

Eesti firma kindlustab ettevõtlusega seotud riskid läbi Eestis tegutseva kindlustusmaakleri offshore-kindlustusseltsis. Captive insurance võimaldab suunata makstud summad läbi offshore-kindlustusseltsi sama Eesti äriühingu näidatud offshore-firma pangaarvele. Niimoodi on kindlusvõtja ja kindlutusandja ühes isikus.

Kuna captive insurance kohta puudub Eestis regulatsioon, siis võib maksuhaldur pidada tehtud kulutust ettevõtlusega mitteseotuks ja selle vastavalt ka maksustada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing