Looduskaitsekava kisub rappa

Ka protsessi juhtiv keskkonnaminister Villu Reiljan, kes avalikult on sunnitud head nägu tegema, suhtub eravestlustes Natura läbiviimisesse äärmiselt kriitiliselt. Pehmelt öeldes.

Euroliiduga liitumiskuupäeva eel on ametnikel riikliku programmiga, mis laiendab seniste Eesti looduskaitsealade kogupindala ligi poole võrra ja haarab tervelt 15% Eesti territooriumist, ülikiireks läinud.

Ilmse kiirustamise tulemusena on Brüsselisse saadetavate kaante vahele kogunemas kaardid, mille seaduslik alus ülimalt kaheldav ja põhjendatus isegi ametnikele ebaselge. Sisuliselt seatakse tuhanded erametsaomanikud fakti ette, et nende maale kehtestatakse ühel hetkel piirangud. Mida need piirangud tähendavad ja mis põhimõtete alusel on maad välja valitud ? nendele küsimustele pole maaomanikud saanud ühest vastust.

?Valitsus peaks selle programmi kiiremas korras peatama,? teatab professor Anto Raukas. ?Natura 2000 on tehtud läbimõtlematult, tekitades Eesti majandusele korvamatut kahju.? Ta selgitas, et Eestis on kasutatud ära inimeste vähest informeeritust ja pandud programmi maksimaalselt alasid. Nende hulka on sattunud ka arvukalt väheväärtuslikke alasid.

Eraomanike kruntidel paiknevate väheväärtuslike alade sattumine Natura 2000 piiridesse sai võimalikuks seetõttu, et Eestis on tegemata analüüs ja saavutamata kokkulepped, millised siin asuvad liigid on tõesti olulised. Alade väljavalimise konkreetsed meetodid ja õiguslik alus puudus, ainsaks lähtepunktiks oli üldsõnaline ELi direktiiv, millel Eestis puudub seaduse jõud.

Seda, et maakonniti on eksperdid piiride tõmbamist erinevalt käsitlenud, täheldas ka Rannu vallavanem Uno Rootsmaa. ?Usun, et seda asja võib nimetada läbikukkunuks,? lausus ta.

Ta tõi näite, kus Võrtsjärve ääres lõpeb piki rannariba jooksev Natura ala riigimetsa juures järsku ära ning poole kilomeetri pärast algab eramaadel uuesti. Sellega eksitakse Rootsmaa sõnul loogika vastu, et loodusobjekte tuleks kaitsta, jälgides looduslikke jooni, mitte krundipiire.

Natura alade koostamisega pole aga üheselt kursis isegi keskkonnateenistuste töötajad. Nii näiteks tunnistas üks Läänemaa keskkonnateenistuse töötaja, et temagi sai alles mõned nädalad tagasi kogemata kolleegi laual olevat kaarti nähes teada, et kuulub oma krundiga Natura alla.

Vähest avalikustamise aega peab lubamatuks Harjumaa keskkonnateenistuse juht Jaan Pikka. ?Kohtuasju on sealt tulemas kindlasti,? lausub ta, lisades, et õige oleks jõuda iga maaomanikuni ning kõik põhjalikult läbi vaielda. Vastasel juhul pole välistatud, et riiki hakatakse Euroopa kohtusse kaebama.

Laheotsa talu peremees Johannes Valgu maadest on Natura 2000 aladesse tõmmatud Pakri linnuhoiualade hulka kuuluv mereäärne riba Lääne Harjumaal. Kuna tema kartul seal kruusasel pinnal eriti ei kasva, külvab naabrimees sinna maade vahetuse käigus teravilja. Valguga pole tema sõnul keegi ühendust võtnud ja selgitanud, kas tulevikus võib seal näiteks väetada, põldu harida ning millised on just tulevased piirangud. ?Need pidid ju iga krundi puhul olema erinevad,? ei usalda Valk ka üldist informatsiooni. Ka tema ettepanek riigile oli 5. märtsil saadetud kirjas Natura 2000 programmi tähtaegu edasi lükata.

?Siin on jälle kurat lahti,? ütleb mitmel korral neljapäevasel Natura 2000 arutelul keskkonnaministeeriumi planeeringute osakonna juht Jüri Lass.

Kuigi maakondade esindajatele suunatud Natura presentatsiooni viivad läbi tema lähemad kolleegid looduskaitse osakonnast, püüab ta ümmarguse laua taga tähelepanelikult kuulates suure programmi loojatele kui mitte just oponeerida, siis vähemalt kriitilisi küsimusi esitada. Et ikka valupunktid välja tuleks.

Maavalitsuste rahvas Rävala tänava koosolekute ruumis saab teada, et linnukaitsealade jaoks pole Eestil täpseid valikukriteeriume. Lass saab jaatava vastuse küsimusele, et ?kas valikukriteeriumid on universaalsed nii Eestile kui näiteks Hollandile, kuigi loogiliselt peaks olema tegu selles vallas väga erinevate riikidega?.

Kuigi on teada, et uutel hoiualadel tuleb ilmselt kaevandamise piirang, on Natura aladesse arvatud suur osa Haapsalu lahest, Eesti suurimast ravimuda maardlast. ?Natura alla on pandud ka Haapsalu kesklinn ja lossipark, kuidas sellest aru saada?? küsitakse saalist. Vastus: ?Haapsaluga peame me veel tegelema, sest algvariandis oli lausa terve linn sees!?

Ka Muhu ja mandri vahele kavandatava silla territoorium on kaitse alla võetud, mis võib hilisemale ehitustööle kriipsu peale tõmmata.

Kuid sellest koorub arutlejate hulgas välja suurem ja üldisem probleem: Natura alade valikul pole terves Eestis arvestatud olemasolevate detail- ja üldplaneeringutega, mis oma sisult on juba õiguslikku jõudu omavad aktid.

Saal tahab teada, kas ja kui suured summad on riik arvestanud maaomanikele tehtud kulude hüvitamiseks ning maade väljaostmiseks. Näiteks on Pärnumaale kavandatud rahvusvahelise tasemega golfiväljak. Tegu on alaga, mis 1991. aastal looduskaitsealadest kui väheväärtuslik välja visatati. Nüüd on aga maa Natura ala. Ühtegi konkreetset vastust jälle ei tule.

Kurat on lahti lastud ka selles seadusesättes, mis annab hoiualadel ehtiste ja rajatiste tegemiseks loa andmise õiguse ainuisikuliselt ühele keskkonnateenistuse töötajale, jõuavad koosolekulised veel ühe tõdemuseni. Aga elu on näidanud ka väga kiuslikke ja jäärapäiseid keskkonnaametnikke ning otsuseid võivad hakata mõjutama ühe inimese isikuomadused. Koosolekulistel lipsavad läbi isegi mõned nimed, kellega nad kokku puutuda ei tahaks.

Ametnikud jäävadki vaidlema, kas Natura uutele hoiualadele kehtestatakse otsesed piirangud või mitte. Nii ongi teadmata, milliseid selgeid vastuseid nad koju tagasi minnes nüüd maaomanikele öelda oskavad?

Aga 1. mai on juba mõne nädala pärast ja seda pole veel juhtunud, et EL liikmesriigi esitatud Natura alasid oleks välja praakinud. Pigem on maid juurde nõutud.

Villu Reiljan, keskkonnaminister:

1. mai on tähtaeg, mida ei ole seadnud üksi Eesti valitsus. Otsuse ühineda ELiga on teinud eesti rahvas. Ühinemislepingu jõustumise päeval jõustub meie suhtes ka kohustus kaitsta loodusdirektiivile ja linnudirektiivile vastavaid alasid, mida abstraktselt nimetataksegi ühiselt Natura 2000 võrgustikuks. Seega ei ole võimalik seda tähtaega edasi lükata. Samas ei leia 1. mail lõplikku lahendust küsimus, mis siis tegelikult on Natura alad. Selleni jõutakse edaspidi koostöös ELi institutsioonide ja liikmesriikidega.

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitsealade võrgustik. Valdav enamus Natura 2000 kriteeriumitele vastavatest aladest on meil kaitse all olnud juba aastaid ning neid alasid praegune protsess ei puuduta.

Väljaspool olemasolevaid kaitsealasid kehtestatakse vastavatel aladel ajutine kaitse. Ajutise kaitse eesmärk on tagada meie looduses esinevate väärtuste säilimise selle aja jooksul, mil toimub Natura 2000 alade lõplik selekteerimine. Sellest tulenevalt ei nõua meie seadusandlus keskkonnamõjude strateegilist hindamist.

Samuti ei saa nõustuda väitega, et Natura valikualade puhul ei arvestatud üldplaneeringutega. Igasugune planeering peab arvestama kaitsealade olemasoluga, mitte vastupidi. Ei ole vastuolu selles, kui riik võtab looduskaitse alla ala, millel kohalik omavalitsus on planeeringus näinud teistsugust funktsiooni. Kaitse kehtestamise järgselt tuleb planeering õigusaktidega (st kaitse kehtestanud õigusaktiga) kooskõlla viia.

Samuti ei pea praegu toimuvas ajutise kaitse kehtestamise protsessis arvestama mõistega ?hoiuala?. Praegu kehtestatakse vajadusel vaid ajutised piirangud. Kui ajutiste piirangutega aladest saavad hoiualad või kaitsealad, küsitakse kirja teel kõikide maaomanike arvamusi uute piirangute kehtestamise kohta nendel aladel.

Aastaks 2007 tuleb Eestis koostada põhjalikud kaitsekorralduskavad kõigile lõplikult Natura võrgustikku arvatud aladele, et säilitada loodusväärtused.