Maksu määramine ei ole karistus

Maret Ambur 15. märts 2004, 00:00

Mõlemad kirjutised puudutavad teemat, mida on käsitlenud riigikohus oma üldkogu 17.02.2004 otsuses nr 3-1-1-120-03. Otsuses väljendatud seisukohtadega põhjalikuma tutvumise järel võib öelda, et artiklites toodud arvamused ei lange paljuski kokku riigikohtu seisukohtadega.

Nõustun Vahur Kivistiku ja Mart Susi arvamusega, et mitte igal juhul ei ole maksuseaduste rikkumisel tegemist kriminaalkorras karistatava teoga. Maksude väärarvutus maksuseadusest erineva või eksliku arusaama tõttu, kui isiku käitumine polnud teadlikult suunatud maksude maksmisest kõrvalehoidumiseks, ei ole maksukuritegu. Kriminaalmenetluse algatamine ja kriminaalkorras isiku karistamine maksukuriteo eest eeldab, et tegu oli isiku teadliku ja tahtliku käitumisega, mille eesmärk oli hoiduda kõrvale maksude tasumisest.

Nõustuda ei saa nende viitega põhimõttele ne bis in idem (kui isiku suhtes tehti lõplik kriminaalotsus, ei saa teda sama teo eest teist korda kohtu alla anda). Küsimus pole põhimõttes ? peame rangelt juhinduma õiguse üldpõhimõtteist ?, vaid ebaõiges õiguslikus hinnangus, mis viitab maksu määramisele kui karistusele.

Maksu määramine maksuhalduri poolt pole karistus, vaid maksumenetluse tulemusel fikseeritakse maksusumma, mis maksukohustuslasel seaduse alusel tulnuks tasuda. Maksu määramine maksuotsuses toob kaasa isikule küll rahalise kohustuse, kuid tegemist ei ole karistusega. Oluline on selgelt eristada maksumenetluse käigus tasumata maksusumma tuvastamist, selle tasumiseks kohustamist maksuotsusega ja maksuõiguse rikkumise eest määratud väärteo- või kriminaalkaristust. Ka riigikohtu otsusest tuleneb, et ?ei kriminaalmenetluse koodeks ega maksukorralduse seadus välista kriminaalmenetluse ja maksumenetluse (maksuasjas halduskohtumenetluse) paralleelsust?. Riigikohus on leidnud, et kriminaalmenetluse eesmärk ei ole asendada maksumenetlust. Kui on olemas kõik tõendid maksuotsuse tegemiseks, tuleb maksuotsus ka teha ehk haldusmenetlus lõpuni viia, sõltumata kriminaalmenetluse käigust. Seega: kui kriminaalmenetlus lõpetatakse nt kuriteosündmuse puudumise tõttu, ei tähenda see, et isikul ei tule seaduse alusel tasumisele kuuluvat maksusummat tasuda.

Sama riigikohtu lahendit on analüüsinud ka vandeadvokaat Erki Kergandberg, väljendades kahtlust, et riigikohtu antud voli kohtutele tuvastada kriminaalmenetluse käigus ka maksukohustus (määrata maksusumma) jätab isiku ilma õigusest igakülgsele ja objektiivsele maksuvaidluse uurimisele. Sellegi kahtluse osas leiab vastuse samast otsusest (vt väljavõte).

Väärteo- ja kriminaalmenetluses on obligatoorne, et süüdistuskokkuvõttest, väärteoprotokollist ja otsusest nähtuks maksusumma arvutamine ja selle metoodika. Senine kohtupraktika näitab, et maksuõigusliku hinnangu andmisel on nii kohtud kui uurimisorganid põhjendatult kasutanud maksusumma määramisel eriteadmisi omavate maksuametnike abi. Kindlasti ei tähenda riigikohtu lahendist toodud seisukoht, et sellisest praktikast nüüd loobutakse.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing