Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinna Sadam asub praame otsima
Kuu aja eest sai Tallinna Sadam minister Meelis Atonenilt ülesande koostada saarte liinide tarbeks esialgne äriplaan, seda esitles sadama juhtkond ettevõtte nõukogule eelmisel reedel ligi viietunniseks veninud koosoleku käigus. ?Nõukogu aktsepteeris seda, et laevade leidmiseks tuleb välja kuulutada riigihange,? ütles Tallinna Sadama juhatuse esimees Riho Rasmann. Hange kuulutakse välja sel nädalal, lisas ta.
Uut äriplaani lähemalt täpsustamata ütles Rasmann, et lähtutakse peamisest tingimusest, mille kohaselt peab reisijate vedu liinidel olema tagatud ka pärast 30. septembrit. Siis lõpeb praeguse vedaja Saaremaa Laevakompanii (SLK) kümneaastane liinileping.
Rasmanni hinnangul on praamide leidmine selle aja jooksul reaalne. Kuna laeva ehitus võtab aega kuni kaks aastat, siis tuleb Tallinna Sadamal ka mandri ja Hiiumaa liinile esialgu praamid rentida, märkis ta. Esilagse plaani kohaselt taheti selle liini tarbeks ehitada kaks riigile kuuluvat laeva.
Riigihanke ebaõnnestumisvõimalust kommenteerides ütles Rasmann, et musta stsenaariumiga tuleb alati arvestada: ?Olemas on SLK. Keegi pole öelnud, et nendega ei tohi diili teha, see oleneb tingimustest.? Samas lisas ta, et kuni pole selged riigihanke tulemused, ei tehta ühelegi laevafirmale pakkumist.
Rasmanni sõnul tahab riik edaspidi mandri ja saarte vahelist praamiliiklust korraldada odavamalt kui praegu. Dotatsioon SLK-le on aasta-aastalt kasvanud ? kui 2000 oli see 55 miljonit krooni, siis mullu sai firma toetust juba 89 miljonit krooni.
SLK nõukogu liige Aivar Jõgi ütles, et kui tingimused sobivad, siis osaleb hankel ka praegune vedaja. ?Arvan, et eeldatakse normaalst tööd ja partnerlust. Pigem peaks lähtuma reaalsusest kui soovunelmatest,? viitas ta minister Atoneni visoonile, et mandri ja Saarmaa vahel liiguvad seniste mugavusteta väiksemad praamid, mis läbivad selle vahemaa senisest palju kiiremini ja väiksemate kulutustega.
Jõgi ei selgitanud, millest täpselt sõltub SLK osalemine konkursil. Tema sõnul on üheks oluliseks tingimuseks lepingu kestvus: ?Mida pikemaks ajaks, seda rohkem huvilisi.?
Enne praamiliinide üleandmist Tallinna Sadamale ebaõnnestus kaks majandusministeeriumi korraldatud riigihanget uue vedaja leidmiseks.
Üle aasta tagasi asus riik otsima hanke korras uut vedajat, kes asuks saarte ja mandri vahelistele liinidele opereerima Saaremaa Laevakompanii (SLK) liinilepingu lõppedes sel sügisel. Mullu aprillis lükkas endine majandusminister Liina Tõnisson tagasi SLK poolt ainsana konkursile tehtud pakkumise, sest see ületas planeeritud dotatsioone ligi kaks korda.
Eelmise aasta sügisel kuulutati välja uus hange. Pakkumised praamiliinidele esitas kokku neli firmat ? Tallink Grupp, VLF, Tiandra Shipping Limited ja Väinaliinid, kellest kahe viimase taga olid advokaadibürood. SLK küll teatas, et ei osalenud konkursil. Samas oli õhus kahtlus, et SLK tegi oma pakkumise advokaadibüroo kaudu.
Sõru?Triigi liini pakkumise võitis Tiandra Shipping. Samas tühistas minister Meelis Atonen suurematele liinide ehk mandri ja saarte vaheliste liinide konkursi. Ametlikuks põhjuseks segadus pakkujate esitatud arvestustes. Viimase riigihanke väljakuulutamisest saati on käinud ka pidev sõnasõda Atoneni ja SLK esindajate vahel.