Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ülikõrged hinnad ostjat ei kohuta
Ehkki Tallinna äärelinnas tehakse tehinguid ülikõrgete hindadega, tasub ikkagi korter osta, mitte üürile võtta.
Kinnisvaraspetsialistid nimetavad hinnatõusu emotsionaalseks ning olukorda müstiliseks. Ent olukorda võiks vaadelda ostja seisukohast, kes ei huvitu korteri tükihinnast, vaid teeb ostuotsuse pelgalt oma võime järgi teenindada kuumakset.
Näiteks inimesel on netosissetulek 9000 krooni ning säästusid 200 000 krooni.
Korteriotsingul võtabki ta aluseks vaid need kaks numbrit. Ta saab osta korteri, mille laenumakse ei ületa 3000 krooni ning omafinantseering ei ületa 200 000 krooni. Väga heas korras 2toalise Mustamäe korteri turuhind on hetkel 500 000 krooni. Seega on kuumakse ca 2100 krooni ja omafinantseering 150 000 krooni (annuiteedilaen, 30% omafinantseeringut, 20aastane laenuperiood ning 4protsendiline laenuintress).
Ent kui omanik küsib korteri eest 600 000 krooni, siis samadel laenutingimustel on kuumakse ca 2550 krooni ja omafinantseering 180 000 krooni. Seega tõuseb kuumakse vaid 450 krooni jagu ning omafinantseering vaid 30 000 krooni võrra ning jääb endiselt ostjale sobivatesse piiridesse, sest ta arvestab, et ostab korteri vaid mõneks aastaks, kuni palgatingimused paranevad ning on suuteline soetama parema korteri või eramu.
Ta kalkuleerib sedasi: selle asemel, et üürida ca 4000 krooni eest samaväärne 2toaline korter ning hoida omafinantseeringut 4protsendilise aastaintressiga deposiithoiusel, maksab ta kuus 2550 krooni ning kasvatab omafinantseeringut koos kinnisvara hinnatõusuga 10?15 protsenti aastas.