Kivisöe hind on järsult kerkinud

Veel hiljuti peaaegu et mahakantud kivisöe hind on viimasel ajal järsult tõusnud ning ulatub viimase paarikümne aasta kõrgeimale tasemele. Austraalia kivisöe ekspordihinnad on näiteks võrreldes detsembriga kerkinud 50 protsenti, 45 dollarini (580 kroonini) tonnist, kirjutab Financial Times. See on kõrgeim hind alates 1980. aastate algusest. Kuna ka meretranspordi hinnad on aasta jooksul peaaegu kolmekordistunud, teeb see kivisöe hinnaks Euroopas pea 70 dollarit (900 krooni) tonnist.

Nagu paljude teiste toormehindadega, on ka kivisöe hinna tõusu peamiseks mootoriks Hiina, lausus ajalehele mäetööstuskontserni Rio Tinto peaökonomist David Humphreys. Rio Tinto on maailma suurim kivisöetootja. Lisaks sellele, et Hiina annab üle 40 protsendi maailma söetoodangust, on temast saanud ka maailma suurim tarbija. Umbes kolmandik Hiina elektrist toodetakse kivisöest. ?See, et Hiina tarbib ise järjest rohkem oma toodangust, on põhjuseks, miks me näeme järjest vähem Hiinast eksporditavat sütt,? lausus Humphreys.

Ka maailma suurim mäetööstuskompanii BHP Billiton, kes on kivisöetootmises kolmandal kohal maailmas, näeb nõudluse järjest suuremat kasvu, kirjutab Bloomberg.

Lisaks nn termaalsele kivisöele, mida kasutatakse peamiselt elektri ja soojuse tootmiseks, on kõvasti kasvanud nõudlus koksisöe järele, mida kasutatakse terase tootmiseks. Ka koksisöe hinna tõusu peamootoriks on Hiina. Jaanuaris vähenes Hiina koksisöe eksport kolmandiku võrra. Alternatiivsed allikad, Austraalia ja Lõuna-Aafrika söesadamad, aga ei suutnud kiiresti reageerida.

Viimasel ajal ongi intensiivistunud uute söemaardlate otsingud. BHP Billiton teatas uue koksisöeleiukoha avastamisest Kalimantani saarel Indoneesias, kirjutas Bloomberg.