Kõrged aiad rikuvad Euroopas suhteid

Luuletaja Robert Frost kirjutas, et korralik tara säilitab naabrite vahel head suhted. Kahjuks näib Euroopa Liit (EL) Frosti poeetilist tuju võtvat tõsise strateegilise ettekirjutusena.

Kuidas kavatseb EL tervitada kümne maikuus liidu liikmeks saava riigi kodanikke? Lihtsalt ust nende nina all kinni lüües ja seejärel ehitades reguleerivaid müüre, mis neid sellest uksest eemal hoiaks.

Kuna ELi tasandil puudub üksmeel liidu uutele kodanikele rakendavate ühtsete eeskirjade osas, kehtestavad kõik liikmesriigid ilma igasuguse koordineerimiseta omaenda reeglid.

Mõned neist reeglitest on karmid. Austria ja Saksamaa, kes senini on vastu võtnud neli viiendikku kõigist Ida-Euroopa migrantidest, teatasid, et nad hakkavad migratsiooni uutest liikmeriikidest piirama kogu seitsmeaastase üleminekuperioodi vältel. Prantsusmaa ja Belgia piiravad uute ELi kodanike immigratsiooni vähemalt üleminekuperioodi esimesel kahel aastal. Rootsi paistis alguses võtvat liberaalse seisukoha, kuid lükkab nüüd piiride avamise edasi ja võib kitsendada migrantide ligipääsu sotsiaaltoetustele. Taani valitsus pidi jaanuaris peaaegu kukkuma, kui tööminister tegi ettepaneku avada tööturg kõikidele ELi kodanikele, kes suudavad tõestada, et nad on tööd leidnud.

Kreeka ja Itaalia on vaikinud, mis tähendab, et nad tõenäoliselt säilitavad praegused piirangud uutele liikmetele ja tegelikkuses hakatakse neid kohtlema samal moel nagu migrante väljastpoolt ELi. Seega on kõik uute liikmesriikide naaberriigid migratsioonile ?uuest Euroopast? suletud.

Selline barjääride loomine peegeldab ühiskonna muret selle pärast, et uutest liikmesriikidest emigreeruvad kodanikud kasutavad ära liidu heldeid sotsiaalhooldussüsteeme.

Tegelikult ei lahenda ukse sulgemine liidu uusimate kodanike ees sotsiaaltoetustele ligipääsemise probleemi ja teeb halba majanduskasvule. ELi tööturgudel, mida iseloomustab vähene mobiilsus, võivad migrandid olulist rolli mängida. Keskmise tööviljakuse tõstmisega aitavad nad peale tugevama majanduskasvu kaasa ka suurema tulu saavutamisele elaniku kohta.

Moonutuste tõttu palkades, mis sageli on määratud kohaliku tööjõu produktiivsusest sõltumatult, võivad migrandid kaasa aidata isegi tööpuuduse vähendamisele Lääne- ja Lõuna-Euroopas. Pealegi ei lahenda ukse sulgemine sotsiaalabile ligipääsu probleemi, kuna illegaalne migratsioon on hullem kui legaalne, sest see tõmbab ressursid ära heaoluriigi finantseerimiseks midagi vastu andmata. EL peaks üleminekuperioodil sisserännet reguleerima migratsioonikvootide abil ning tegema seda sarnaselt kõigis liikmesriikides. Kvoodid tuleks kehtestada varasemate kõrge migratsioonitasemetega perioodide baasil, näiteks võiks aastane sissevool ELi olla 400 000 inimest. Kui sellised üleminekuaegsed piirangud on paika pandud, tuleb läbi viia reformid, mis vähendavad avalikkuse hirmu sisserände ees. Selle hirmu põhjuseks on tohutud erinevused sissetulekutes.

Majanduslik koondumine on pikaajaline protsess. Seega tuleks ümberjaotavaid strateegiaid ELis reformida viisil, mis ei soodusta sotsiaaltoetuste sissekasseerimist selle vaesemate liikmesriikide kodanike poolt. Probleemiks on siin kindlustusskeemide kokkusobimatus, kus toetused, mida inimesed saavad, sõltuvad ühelt poolt nende panusest ja teiselt poolt sotsiaalabiprogrammidest.

Kõiki ELi riike, k.a uued liikmed, tuleks julgustada vastu võtma sotsiaalabiskeeme, mis vastaksid mõnedele põhilistele nõuetele sissetuleku osas. Selliste minimaalsete garanteeritud sissetulekuskeemide koordineerimise poole ELi piires tuleks püüelda järk-järgult, kusjuures pikaajaliseks eesmärgiks oleks luua üleeuroopaline turvavõrgustik, mis oleks ELi üheks institutsionaalseks tugisambaks.

Autor: Tito Boeri