Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riik vajab eraettevõtluse kogemusega juhte

Jaan Kallas 16. märts 2004, 00:00

Olen verinoor ametnik, kuid juba küsib Äripäev minult, miks läheb üha enam juhte erasektorist üle avalikku sektorisse, kas avalik sektor pakub rohkem väljakutseid, kas töötamine avalikus sektoris on kindlam ja lihtsam.

Neile küsimustele pole üheseid jah-ei vastuseid, sest nii avalikus kui ka erasektoris eksisteerivad mäekõrgused erinevused organisatsioonide vahel. Samas tundub mulle, et piisavalt üldistades on toimuv objektiivne arenguprotsess.

Eraettevõtlus Eestis oli kümme aastat tagasi olukorras, kus reegleid ja tavasid oli vähe ja ettevõtlusmaastik peaaegu asustamata. Paljud inimesed asusid ettevõtlust arendama. See oli põnev aeg, kus edukad olid need, kellele meeldis uue loomine ja kes otsisid oma tööst põnevust. Otsuseid langetati kõhutunde ajel ja tugisüsteemid ettevõtluses, nagu finantsjuhtimine ja -arvestus, tegid alles oma esimesi samme. Ärisektoris ellujäämiseks olid vajalikud pidevalt uued lahendused ja uued ärid.

Tänaseks on ettevõtlus oma arengus jõudnud etappi, kus edu võtmesõnadeks on konsolideerumine, liitumine, efektiivsus. Kuna tulud enam astronoomiliselt ei kasva, siis tegeletakse kulude vähendamisega. Erineval eluetapil vajavad organisatsioonid erinevaid juhte. Ettevõtluses on looja/käivitaja tüüpi juht asendumas hoidja/arendajaga.

Aeg-ajalt võib mõne ettevõtliku inimese suust kuulda, et avalik sektor on oma arengus erasektorist maha jäänud. Pigem on õigus neil, kes ütlevad, et avalik sektor on arenenud väga kiiresti, kuid erasektor veelgi kiiremini. Täna võib öelda, et avaliku sektori ja erasektori arengutempo on võrdsustumas. Erasektoris levinud käitumismudeleid püütakse juurutada avalikus sektoris. Põhitähelepanu on suunatud kasusaajale ehk kodanikule ja tema vajadustele.

Siin ongi minu jaoks avaliku sektori edukuse pant: kui me suudame defineerida ühiskonna kasu, selle tulemuse, mida ühiskond võidab meie tegevusest, on avaliku sektor teinud oma arengus suure sammu edasi. Kindlasti on see mõttetegevus raskem kui näiteks ühes ettevõttes, kus eesmärk on lihtne ? kasum.

Täna pööratakse riigiasutustes rohkem tähelepanu analüüsile ja aruteludele enne otsuste vastuvõtmist. Jälgitakse tähelepanelikumalt kulude vajalikkust ja suurust.

Erasektori tegutsemise alused ? otsuse vajalikkus, mõistlikkus ja kliendikesksus ? on sisenenud avalikku sektorisse. Toimuv tegutsemisaluste muutumine toob kaasa vajaduse uutmoodi mõtlevate juhtide järele. Kogenud juhte on avalikul sektoril võtta just erasektorist, kus inimesed on saanud väga hea kooli.

Arvan, et juhid, kes otsivad uusi võimalusi, tahavad luua ja kellesse on sisse programmeeritud paras annus uudishimu, võivad leida väljundi just avalikust sektorist. Need kaks sektorit pole muidugi täielikult võrreldavad, sest otsuste mõju on tohutult erinev.

Kui ühel juhul mõjutab sinu tegevus peamiselt kasuminumbreid ja omanike rahulolu, siis teisel juhul suunatakse ühiskonna arengut ja määratakse sadade tuhandete inimeste tulevikku.

Oluline oskus riigiametis on oskus haarata tervikut. Kui erasektoris lähtub enamik otsuseid ikkagi ühe ettevõtte tasemelt, siis riigiametnik peab keskenduma terviku nägemisele ja oma osale selles. Riigiasju ei saa ajada sama tormakusega nagu erafirmades kümmekond aastat tagasi, aga igapäevased üllatused ja leiud on garanteeritud. Nii positiivsed kui negatiivsed.

Eesti riik on oma arengus jõudnud etappi, kus juhtimine riigi tasandil on saamas uut sisu. Ühiskond vajab täna edukaks arenguks tunduvalt rohkem suunamist ja ainult turujõududele enam loota ei saa. Siin saavadki appi tulla ettevõtjad, kes on omandanud piisavalt kogemusi, et usaldada neid täna riigiasja ajama.

Kui võrrelda ettevõtlust Eestis ja Euroopas kümme aastat tagasi, siis meil toimusid kvartaliga arengud, mis lääne pool olid võtnud aega kümneid aastaid. Saime jätta palju seal tehtud rumalusi tegemata ja õppida teiste vigadest.

Tänane riigivalitsemine vajab Euroopa Liiduga liitumise eel revolutsioonilisi muutusi peaaegu kõigis oma aspektides, ainult et neid muutusi saab edukalt läbi viia vaid evolutsioonilisel teel.

Usun, et meie kõige suuremaks väljakutseks saabki see, kuidas me oskame vajaduse revolutsiooniliste muutuste järele ühendada evolutsioonilise arenguga. Selleks vajame parimaid inimesi, kellel on piisavalt loovust, uudishimu ja vastutustunnet, ning nii nagu lapsed suureks kasvades peavad toetama oma vanemaid, peavad inimesed, kes aastaid tagasi alustasid erasektoris, tulema nüüd appi riiki juhtima.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing