Eesti börsifirmade dividendide tootlus mullusest madalam

14 Eesti börsiettevõttest maksid 2002. aasta eest dividende täpselt pooled ettevõtted. 2003. aasta eest maksab dividende vaid kuus firmat. Dividendide maksmisest on loobunud Tallinna Kaubamaja, kes mullu premeeris investoreid krooniga aktsia kohta.

Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp möönis, et ehkki kaubanduskontserni bilanss on paremaks läinud, tuleb neil suurteks investeeringuteks raha koguda ning seetõttu sel aastal dividende ei maksta. Suurte investeeringute näitena tõi ta Tallinna Kaubamaja laienduse Viru Keskusesse ja uue kaubamaja ehituse Tartus.

Eelmisel aastal oli kõige suurem, 7,5% dividenditootlus Saku Õlletehasel. Sel aastal on õlletehase dividenditootlus vaid 4,2%. Dividenditootluse vähenemise taga on firmade kasumimarginaalide langus ja aktsiahindade tõus.

Tallinna börsi lipulaev Hansapank maksis 2003. aasta eest aktsionäridele krooni võrra rohkem dividende kui 2002. aasta eest. ?Hansapanga dividend üllatas mind pessimistlikkusega, sest nad oleks võinud ka ikka 30% ehk 7,75 krooni aktsia kohta dividendideks välja maksta, sest jõudu neil on,? ütles Suprema analüütik Triin Palge. Välja maksis Hansapank 27% ehk 7 krooni aktsia kohta.

Eesti Telekom pole oma dividendide jaotamise otsust ainsana veel börsile teatavaks teinud. Firma juhatuse esimees Jaan Männik kinnitas, et dividendide maksmise küsimus tuleb nõukogus arutamisele hiljemalt 14. aprillil.

Kõige suuremat dividenditootlust ootavad aktsiaturu eksperdid Eesti Telekomilt.

Investeerimispankade maaklerid ootavad keskmiselt Eesti Telekomi dividendiks 6,4 krooni. Kõige suuremat dividendi ehk 7 krooni aktsia kohta ootab telekomilt Palge. Hansabank Marketsi aktsiaturgude osakonna juhataja Lauri Lind ennustab Eesti Telekomi dividendi suuruseks 6,5 krooni aktsia kohta.

Ühispanga maakleri Peeter Koppeli ja LHV maakleri Mihkel Oja ootus on eelmise aastaga samal tasemel ehk 6 krooni.

Linnu sõnul sõltub dividendi suurus paljustki ka sellest, kuidas edenevad riigi läbirääkimised telekomi suuromaniku TeliaSoneraga.

?Eesti Telekomil ei ole dividendi suuruse teada andmisega toimuvate läbirääkimiste pärast mingit põhjust kiirustada,? ütles Lind. Eksperdi sõnul on kindlasti ka riik huvitatud suuremate dividendide saamisest.

Merko Ehituse ligi kahekordse dividendi kasvu taga võib Äripäeva börsitoimetuse juhi Tõnis Oja sõnul olla omanike soov firma kasumit ja väärtuse kasvu materialiseerida.

Merko Ehituse turuväärtus on viimaste aastatega meeletult kasvanud, aga Merko Ehituse suuromanikud annavad endale täielikult aru, et madala likviidsuse tõttu on see suuresti virtuaalne.

Kroonides kõige enam tõusis võrreldes möödunud aastaga Harju Elektri dividend. Mullu said aktsionärid omanikutulu 2 krooni, sel aastal võivad nad rõõmustada 4 krooni üle. Ka dividenditootlus jäi Harju Elektril enam-vähem samale tasemele.

Palge näeb kahekordse dividendi taga esiteks seda, et suuremad investeeringud on ettevõttel praegu tehtud, ning teiseks, et Soome firmad maksavad 2003. aasta eest suuri erakorralisi dividende seoses maksumuudatusega.

Seetõttu on Palge sõnul ka Harju Elektril oodata suuri dividendide Soome firmalt PKC. Eelmise aasta eest ootab Palge Harju Elektrile PKC-lt 18,97 miljoni krooni suurust omanikutulu. 2002. aasta eest sai firma 4,6 miljonit krooni dividende. ?See prognoos kehtib juhul, kui Harju Elekter oma osalust PKCs vahepeal kardinaalselt ei vähenda,? märkis Palge.