Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksuvabastuse kaotamine puudutab kõige valusamalt Tallinki
Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga kaob Tallinna?Helsingi, aga ka Tallinna?Stockholmi laevaliinil pardalt kaasa müüdavate kaupade vabastus aktsiisi- ja käibemaksust, teatas majandusministeerium. Tallinna?Stockholmi liinil on võimalik maksuvaba kaubandust jätkata tänu peatusele Ahvenamaal.
Sellest muudatusest tulenev maksukoormuse tõus puudutab nii Eesti kui ka teiste riikide vedajaid, kes opereerivad Tallinna?Helsingi liinil. Tallink on oma konkurentidest enam orienteerunud Tallinna?Helsingi laevaliinile, mistõttu on maksuvaba kaubanduse kaotamisel firma kulude kasv ja rentaabluse langus suhteliselt suurem võrreldes konkureerivate vedajatega.
Kuigi juriidilise isiku maksustamise seisukohalt on Eesti maksusüsteem soodsam kui Soomes või Rootsis, toetavad Soome ja Rootsi riigid laevafirmasid otseselt, peamiselt meremeeste tulu- ja sotsiaalmaksu arvel.
Arvutuste kohaselt langeb Tallinki tegevus- ja puhaskasumi rentaablus konkurentidest madalamaks, kui Soome riik kahekordistab oma toetused reederitele. Juhul kui Soome kavandatavaid toetusi ei rakenda, jääksid Tallinki rentaablusnäitajad konkurentidest kõrgemaks ka pärast maksuvaba kaubanduse kadumist.
Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt saab võrdsete konkurentsitingimuste tagamine olla aluseks riigiabi andmisele.
Ülevaates esitatud võrdlus keskendub peamiselt reederi asukohariigist sõltuvatele teguritele, mis mõjutavad laevandusettevõtte konkurentsivõimet tulu- või kulubaasi kaudu. Vaatluse all olid otsesed ja kaudsed maksud, võimaldatav riigiabi ning muud toetused.
Analüüsi koostamisel osalesid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi ning ASi Tallink Grupp esindajad.
Autor: ÄP