Pealinnas liiklemisele on parem mitte mõelda

Tean vähemalt kaht inimest, kes on märtsis soetanud endale töölkäimiseks auto. Varem sõitsid nad bussiga ja olid oma eluga väga rahul. Nüüd aga ei suuda nad enam aru saada, mis toimub Tallinna ühistranspordi piletisüsteemis, ja enese alalhoiu instinkt sunnib oma nina sellesse jamasse parem üldse mitte pistma.

Nende peamine elamine asub väljaspool Tallinna ja siin üüritakse vaid väikest korterit, kus saaks muretult oma töönädal mööda saata. 400kroonist kuupiletit ei ole enam lihtsalt mõtet soetada, sest sõita tuleb suhteliselt harva. Odavam tuleb tööl käia autoga. Mis sellest, et alles mõni aeg tagasi olid nad mõlemad paadunud bussisõitjad ja väitsid tulihingeliselt, et milleks linnas autot omada, kui buss viib ukse eest ja toob ukse ette. Ainult passi öösiti aknast välja ja muretse, et pätid autole kurja ei teeks. Nüüd on aga vähemalt kaks autot pealinnas jälle juures, justkui neid veel vähe oleks.

Kelle huvides nõnda tegutsetakse? Pealinlaste? Vaevalt küll, sest eales varem pole nood tundnud end nii ebamugavalt kui praegu, joostes ühest kioskist teise, otsides tulutult oma ID-kaardile rakendust. Väljaspool Tallinna elavatele inimeste? Seda ammugi mitte, sest nüüd peavad nemad kaks korda kallima kuukaardi soetama. Linnakassale? Samuti vaevalt, sest suur osa inimestest on lihtsalt loobunud bussiga sõitmisest ja linnakassa jääb ilma sellestki, mis sinna varem laekus.

Aga kellele siis? Ainsana turgatavad pähe kütusemüüjad, kes omale uusi kliente juurde saavad. Ehk ka liikluskindlustuse fond, kelle kassasse rohkem makse laekub. Enamat ei suuda küll välja mõelda. Pealinnas toimuv jääbki minu jaoks mõistatuseks.

Seejärel raputan end justkui halvast unenäost üles, keeran autoraadio kõvemaks ja mõtlen millestki muust. Millestki ilusast! Sest aega mõelda ju on, kuna istun parasjagu Peterburi maanteel Susi hotelli juures liiklusummikus ja Tartu maantee ristini on istuda veel vähemalt kolmveerand tundi. Ja kui Ülemiste kaubanduskeskus ükskord valmis saab, võib ka mõne juturaamatu kaasa võtta, sest siis ulatub ummik mitu korda kaugemale. Ja kuna ka palju räägitud Smuuli tee pikendust Suur-Sõjamäele kõigi eelduste kohaselt niipea ei tule, rääkimata mitmetasandilisest Tartu maantee ristmikust, tuleb edaspidi hakata otsima omale tegevust, millega üha suurenevates liiklusummikutes istudes saaks meeldivalt aega sisustada. Või siis teine variant, pealinnast lihtsalt ära kolida.