Madridis rünnati lääne demokraatiat

Enn Soosaar 18. märts 2004, 00:00

Kreeka parlamendivalimised 7. märtsil võitis Costas Karaman-lise juhitud paremtsentristlik Uue Demokraatia partei ja tõrjus võimult seal üle kümne aasta püsinud sotsiaaldemokraadid. Juba mõnda aega on Euroopa Liit nihkunud vasakult paremale. Kui poole tosina aasta eest oli jäme ots vasaktsentristide käes üheteistkümnes liikmesriigis viieteistkümnest, siis pärast Costas Simitise kaotust jäi sotsiaaldemokraat valitsust juhtima vaid Rootsis, Suurbritannias ja Saksamaal.

Gerhard Schröderi masendavad kaotused liidumaade valimistel ja Tony Blairi jalgealuse pidevad kõikumised on andnud põhjust oletada, et pendel liigub järgmistel üldvalimistel vastasasendisse ka kahes kõige suuremas liikmesriigis.

Möödunud kolmapäeval ei kahelnud Hispaanias keegi, et pärast 14. märtsi jääb paremtsentristlik Rahvapartei suurimaks erakonnaks ja moodustab taas uue valitsuse. Spekuleeriti vaid selle üle, mitme protsendiga võidavad parempoolsed vasakpoolseid ja kas uuel peaministril - José Maria Aznar kavatses tagasi astuda - tuleb või ei tule enamuse saavutamiseks koaleeruda mõne pisiparteiga.

Siis aga koitis neljapäev ja rongidesse jäetud neljateistkümnest lõhkeainet täistopitud reisikotist plahvatasid kümme. Kakssada inimest said surma, poolteist tuhat haavata. Korralistel valimistel pühapäeval kogusid kõige rohkem hääli sotsialistid. Nemad asuvad Hispaaniat ohjama.

Plahvatusejärgses peataolekus kahtlustas istuv valitsus ärritava nüridusega kohalikke separatiste ehk baski äärmuslasi. Peagi selgus, et tegemist on rahvusvaheliste terroristidega, kes kas kuuluvad islami fundamentalistide al-Qaedaks nimetatud võrku või on sellega seotud. Nimetatud organisatsioon on viimastel aastatel korraldanud mitmel pool laibarohkeid hirmutegusid, mis suunatud Lääne tsivilisatsiooni kandjate vastu. Vana Maailm oli ennast siiamaani kaitsta suutnud. Aga ei enam.

Segaduse ja paanika külvamine on alati olnud terroristide eesmärk. Kui juba Hispaanias, kus kaitsepolitsei on mitukümmend aastat olnud pidevas valves, läks korda riiki toimetada ja reisivagunitesse sokutada sadu kilogramme tugevatoimelist lõhkeainet, miks ei võiks samasugused plahvatused korduda Brüsselis või Kopenhaagenis, Varssavis või Tallinnas? Kus leiab aset järgmine kallaletung, kes on järgmised ohvrid?

See on esimene mõte, mida need traagilised sündmused meelde toovad. Ent meile, eurooplastele, peaks olema veel kohutavam selle mõistmine, et üks Euroopa-väline terroristlik rühmitus on mõjutanud demokraatlikus riigis toimunud valimiste tulemusi. Ükspuha, kas kaldume poliitiliselt eelistuselt vasakule või paremale, või jätavad seda laadi pendeldused meid külmaks, peaks säärane arengukäik meid kõiki kainusele vapustama.

Asi ei ole mõistagi selles, et Euroopa Liidus valitsevale suundumusele vastupidiselt tuli Hispaanias võimule Sotsialistlik Töölispartei. Sotsid on seal varemgi riiki juhtinud ja hoopiski mitte halvasti. Eelkõige tänu neile sujus üleminek Franco diktatuurilt demokraatiasse ilma tõsiste tagasilöökideta. Paraku soodustab tänapäev väärastunud maailmatajuga Bin Ladenite vohamist. Möödunud nädalane näkkamine - terroristid said hispaanlased valitsust vahetama - kahtlemata kannustab neid taas üritama. Tahes-tahtmata peame tunnistama demokraatia haavatavust. Verisest vägivallast kohutatud inimesed ei otsusta vabalt.

Musta stsenaariumi pole raske ette kujutada. Rahulolematus Iraagis toimuvaga paisub üleüldiseks Ameerika-vastasuseks. Eriti nendes riikides, kust sõdurid on islamimaades rahustusmissioonidel, kardetakse kättemaksu ja uut hoogu saavad üleskutsed ?tooge meie poisid koju?.

Poliitikud ei oska adekvaatselt käituda ja süüdistavad üksteist küll tegematajätmistes, küll valedes sammudes. Ksenofoobia võtab ühiskonnas ohtlikud mõõtmed.

Terrorismivastased kontroll- ja jälitusmeetmed hakkavad segama tavakodanike argielu, kes ei ole enam mitte millegagi ega mitte kellegagi rahul. Kõik läheb täpselt nõnda, nagu pommipanijad plaanisid. Poliitiline süsteem, mis on üles ehitatud säärastele demokraatlikele põhimõtetele nagu kodanike vaba valik ja riikidevaheline solidaarsus, on kõikuma löödud.

Viimaste päevade sündmused Hispaanias hoiatavad eurooplast. Tegemist ei olnud lihtsalt ühe järjekordse terrorismiaktiga, mis levitab surma ja õudu. Löök anti, et halvata demokraatia toimimine meie kandis.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing