Pensioni II samba süsteemi muutmiseks napib Riigikogus hääli

Heidit Kaio 18. märts 2004, 00:00

Riigikogu keskfraktsiooni ettepanekut toetavad Rahvaliit ja Isamaaliit. Kui muudatusettepanek läheks Riigikogu täissaali ette, võiks sellele hääle anda hetkeseisuga 48 liiget.

?On selge, et praeguses süsteemis on muudatusi vaja ja sellega on kiire,? ütles sotsiaalkomisjoni liige, rahvaliitlane Mai Treial.

Keskfraktsiooni ettepanekuga jagataks tänaste pensionäride vahel laiali täiendavad 700?800 miljonit krooni. Tulevast aastast ei tuleks riigi panus pensionikindlustuse teise sambasse sotsiaalmaksu arvel, vaid leitaks riigieelarve muudest vahenditest. Pensionifondi alles jääv raha jagataks praeguste pensionäride vahel.

?Pole ilus toetada neid, kes töötavad, nende arvel, kes ei tööta,? ütles Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige isamaaliitlane Peeter Tulviste.

Kolm erakonda leiavad, et teise samba käigus hoidmiseks võib olla põhjendatud stabiliseerimisreservi kasutamine. ?Kust raha leida, on teisejärguline küsimus, stabiliseerimisfond võib olla üks võimalus,? ütles sotsiaalkomisjoni liige keskerakondlane Vilja Savisaar.

Rahandusministeeriumi kindlustuse talituse peaspetsialisti Kadi Oorn ütles, et kui riik maksab igal aastal välja kogu pensionifondi laekuva raha pensionideks ja mitte tuleviku kindlustamiseks nagu praegu, siis hakkaks pension tulevikus langema.

?Pension langeks vaid siis, kui riik ei leiaks ressursse mujalt,? ütles Vilja Savisaar.

Riik maksab praegu pensionifondist neli protsenti II sambaga liitunute toetuseks. Juhul kui keskfraktsiooni ettepanek läheks läbi, peaks riik selleks leidma raha muudest vahenditest.

Endise sotsiaalministri, sotsiaaldemokraat Eiki Nestori ütlust mööda ei annaks uus süsteem tänastele pensionäridele võitu juhul, kui indekseerimise süsteemi ei muudeta. ?Ei võidaks praegused pensionärid ja kaotaks tulevased,? ütles Nestor.

Praeguse süsteemiga on pensionifondi kogunenud 1,6 miljardit krooni lisaraha, mis on valitsusel plaanis laiali jagada järgneva kolme aasta jooksul. Lisaks indekseerimisele tõstetakse pensioni saja krooni võrra igal aastal.

Eesti on kirjutanud alla Euroopa sotsiaalhartale, ega saa lubada pensionide vähenemist.

30aastase staa?i korral peab olema pensioni suurus vähemalt 40 protsenti meeslihttöölise keskmisest netopalgast.

Riigil on kohustus hoida pensione vähemalt nimetatud tasemel või võimalusel tõsta neid veelgi kõrgemale.

Seoses sellega esimese samba pensionid ei lange, vaid tõusevad. Tõusu kindlustab indekseerimismehhanism.

Laekuvast sotsiaalmaksust moodustab pensionikindlustus 20%. Kui kogu 20% igal aastal välja maksta, hakkaks pension tulevikus langema. Aastal 2025 moodustaks keskmine pension keskmisest palgast vaid 35 protsenti ning 50 aasta pärast langeks suhe 24 protsendile.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing