Õhtusöök paadi all

Ainult see paat jääb ka suveks kummuli ja siis saab mitte ainult paadi sees, vaid ka selle ümber süüa-juua, sest suvel avatakse seal suitsuahju ja grilliga väliköök ja rannaterrass. Talvel on teisel korrusel väike restoran ja alumisel rannapubi.

Paadist ja paadi kõrvalt on erakordselt maaliline vaade Tallinna lahele. Restoranis on üles pandud ka pikksilm, et vaatest midagi kaotsi ei läheks. Ja maalilise linnasilueti taustal lendavad roosakas päikeseloojangus luigepaarid Paadi kõrvalt mööda ? paremat dekoratsiooni on õhtusöögile raske välja mõelda.

Eelroaks proovitud konjakiga flambeeritud kanamaks punase sibula chutney ja valges veinis po?eeritud munaga oli paras hõrgutis. Kodune kanamaks oli andeka koka käes muutunud tõeliseks gurmeeroaks. Pearoaks soovitasin lauakaaslasele parti magokastmega, oligi huvitav ja hea roog. Ise proovisin grillitud räimefileed lõhemousse, valge veini sabayon?i ja keedetud kartulitega, kuigi kelner tunnistas ausalt, et räimefilee on vahepeal külmutatud olnud. Räime võiks üldse meie restoranid rohkem kasutada, kuigi ilmselt on seda kala üsna tüütu puhastada ja säilitada. Tegelikult oleksin Paadist lootnud leida erksamat räimerooga ? seekord ei olnud õrn kala oma parimas vormis.

Seevastu mõlemad magustoidud ? nii astelpajuparfee maasikakastmega kui ka kolme ?okolaadi terriin mustsõstramelbaga ? olid just nii ilusad ja maitsvad, kui magustoit vähegi olla saab. Ja väikesed espressokohvid nende järel maitsesid samuti suurepäraselt.

Nii et seekordsel õhtusöögil oli mitte ainult ilus dekoratsioon, vaid ka suurepärane maitse. Tore teenindus veel peale selle ? kelner oskas mõnusasti suhelda ja toitu soovitada ning ei piirdunud pärast sööki mitte ainult formaalse küsimusega: ?Kuidas maitses?? Temaga sai hoopis pikemalt räime maitsest ja väärtustest diskuteerida. Võib ainult kadestada Viimsi rahvast selle pärast, et nende kodukülas nii mõnus restoran on.